Unetus on laste hulgas üsna levinud ja see võib olla probleemiks kuni 40% lastel. Unepuudus võimendab paljusid probleeme, kurnatus halvendab hakkamasaamist koolis, suurendab depressiooni, käitumisprobleeme, kehakaalu tõusu ja nõrgendab üldiselt tervist. Oxfordi teadlaste hiljuti avaldatud uuring annab väärtuslikku infot selle kohta, mis võib lastel unetuse põhjuseks olla ning paneb rõhku sellele, kui palju on võimalik toitumise abil parandada laste und.

Uuringus vaadeldi 395 7–9-aastase lapse uneharjumusi ning samuti võeti neilt vereproov, mille abil hinnati oomega-3 rasvhappe dokosaheksaeenhappe (DHA) taset kehas. Varasemad uuringud on näidanud, et madal DHA tase on neil lastel, kelle ööuni on lühem, samas kui pikemalt magavatel lastel on DHA tase veres kõrgem.

Selleks, et hinnata, kas DHA abil on võimalik une kvaliteeti parandada, anti osale uuringus osalevatele lastele merevetikatest valmistatud DHA-toidulisandit ning kontrollgrupile platseebot. 16 nädala vältel vaadeldi nende uneharjumusi ning analüüsiti une kestust, öiste ärkamiste arvu ning une kvaliteeti. Uuringu põhjal järeldati, et DHA-d saanud lastel oli parem une kvaliteet ja vähem öiseid ärkamisi, mis ka kestsid lühemat aega. Nende keskmine uneaja pikkus oli ligi tunni võrra pikem kui kontrollgrupi lastel.

Kuidas DHA täpselt laste und mõjutab, ei ole teada, kuid töö tulemusi arutades pakkusid teadlased välja hüpoteesi, et DHA võib parandada melatoniini tootmist ajus, mis on väga oluline une-ärkveloleku režiimi reguleerija.

Piisavat taastumist võimaldav uni on terve ajufunktsiooni jaoks baasvajadus. See uus uuring pakub terviseala spetsialistidele ja lapsevanematele kasulikku infot selleks, et aidata lastel saada piisavat hea kvaliteediga und. Lisades laste menüüsse rohkem oomega-3 rasvhappeid, on võimalik toetada nende üldist aju arengut ning parandada ka und, mis omakorda on tugeva tervise ja terava mõistuse hädavajalik eeldus.

DHA-d toodab keha oomega-3 rasvhapetest, mille üks hea allikas on merekala – näiteks lõhe, makrell, heeringas ja hiidlest. Kuna aga tänapäeval on merekala mitmes mõttes probleemne (raskemetallidega saastunud, sageli kasvanud hoopis kalafarmides ja seetõttu mitu korda madalama toiteväärtusega), siis ei tasu alahinnata taimseid oomega-3 rasvhapete allikaid – lina-, chia,- tudra-, kanepi-, kõrvitsa- ja rapsiseemned ja õlid.

Loe pikemalt oomega-3 rasvhapete kohta siit.

Allikad: Mind Body Green, Beautiful Minds

Foto: femalefirst.co.uk

Toimetas Katrin Suik