Foto: 5627013 © Monkey Business Images | Dreamstime.com

Kuigi foolium on köögis igati tavapärane tööriist, on äärmiselt oluline kasutada seda õigesti ning olla teadlik ka selle liigse kasutamisega seotud võimalikest riskidest. Ülemäärane kokkupuude fooliumist pärit alumiiniumiga, olgu see siis toiduvalmistamisel või muul viisil, tõstab erinevate terviseprobleemide vallandumise tõenäosust, kirjutab Telegram.ee-le integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Uuringud on näidanud, et punase liha või linnuliha fooliumis küpsetamisel võib alumiiniumisisaldus kuumtöödeldud toidus hüppeliselt suureneda, olenevalt toiduvalmistamise meetodist, temperatuurist ja kestusest. Niisiis võib fooliumis küpsetatud toidus alumiiniumisisaldus tõusta tasemini, mis ületab tavapäraselt söödavates kogustes Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ohutut piirmäära 1 mg keha kilogrammi kohta nädalas.

Näiteks võib punase liha küpsetamine fooliumis põhjustada alumiiniumi kontsentratsiooni suurenemist toidus 89% kuni 378% võrra, samas kui linnuliha puhul võib alumiiniumi kogus tõusta 76% kuni 215% võrra.

Kuigi fooliumi harv kasutamine toiduvalmistamisel ei pruugi tekitada otsest muret, võib ülemäärane ja pikaajaline kokkupuude kõrge alumiiniumisisaldusega  toitudega olla tervisele kahjulik.

Alumiiniumi toitu lekkimise peamine põhjus on fooliumi ja liharoogade happeliste või leeliseliste omaduste koostoime kombineerituna toiduvalmistamise kõrgete temperatuuridega. Kui foolium puutub kokku happeliste koostisosadega (nt.tomatid, sidrunimahl, äädikas, marinaadid, rabarber, õun jms.) või vürtsidega, võib tekkida keemiline reaktsioon, mis soodustab alumiiniumi lekkimist toitu.

See risk on eriti suur just pika küpsetusaja puhul ja kõrgel kuumusel nt. grillimisel, praadimisel või röstimisel. Alumiiniumi tase varieerub sõltuvalt konkreetsest roast ja küpsetusajast, kuid igasuguse suurenenud alumiiniumitarbimise mõju tervisele on murettekitav.

Alumiinium koguneb kehasse pikema aja jooksul

Üks alumiiniumi põhiprobleeme ongi just selle võime koguneda organismi pikema aja jooksul. Antud toksilise kergmetalli liigseid koguseid on seostatud neuroloogiliste funktsioonide häirumise ja neurodegeneratiivsete haigustega (dementsuse, sh. Alheimeri tõve, Parkinsoni tõve jms tekkimise (ning kognitiivse võimekuse langusega).

Liigne alumiinium avaldab kahjulikku mõju ka neerudele, maksale ja luudele ning võib aidata kaasa osteoporoosi tekkimisele. Alumiinium häirib ensümaatilisi protsesse, põhjustab oksüdatiivset stressi ning kahjustab rakkude energiatoomiskeskuseid (mitokondreid). Alumiinium häirib raua ainevahetust ja hormonaalsüsteemi talitlust, kuna matkib naissuguhormooni östrogeeni ning tekitab seeläbi erinevaid terviseprobleeme. Alumiiniumi saastet on seostatud ka meeste viljatusprobleemidega.

Alumiiniumiga kokkupuute minimeerimine ning klaasist, malmist või roostevabast terasest kööginõude kasutamine fooliumi asemel on igati mõistlik samm tervislikumate valikute teel.

Liis Orav

Allikad: lingid artikli sees