Foto: jcomp / Freepik

Hormonaalsed vahendid on tänapäeval nii levinud, et  nende vajalikkuses ei kahtle enam ammu keegi.  Seksuaalne vabadus ja oma keha üle otsustamine  on iseenesestmõistetav. Viimasel ajal on kondoomi ja vasektoomia kõrvale ilmunud küll ka mõned uuenduslikud viljakuskontrolli lahendused meestele, samas võib neid siiski pigem tulevikuteemaks pidada. Niisiis hoolitsevad soovimatust rasedusest hoidumise eest peaasjalikult endiselt just naised, kirjutab Telegramile integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Samas ei ole beebipillide ja hormoonspiraalide kasutamine kehale sugugi kõrvaltoimeteta. Pole saladus, et kehavõõraste hormoonide mõjul toimuvad organismis päris dramaatilised muutused. Paljud neist terviseriskidest on üles loetletud ravimite infolehtedel, osadega võib aga tutvuda vaid foorumites naiste tagasisidet lugedes.

Rohkem teab avalikkus vast riskidest, mis on seotud antibeebipillide mõjul suurenenud tromboosiohuga. Meediast on läbi jooksnud päris mitmed õõnsaks võtvad lood juhtumitest, kus pealtnäha terved naised on juba lühikese pillide kasutamisperioodi järgselt lõpetanud   intensiivravipalatis või on tagajärjed lausa fataalsed.

Tegelikult jätavad hormoonpreparaadid oma jälje iga viimse kui organi tasakaaluseisundisse, kasvõi läbi keha toitainelise balansi mõjutamise. Nii näiteks vähenevad hormonaalseid vahendeid tarvitades kiirelt mitmete vitamiinide ja mineraalainete varud. Pillide pikaajalisel tarbimisel täheldatakse suu ja sooletrakti limaskestade õhenemist ja tupes oleva happe-aluse tasakaalu nihet, mis jätab naise haavatavamaks võimalike infektsioonide tekkele.

Salakavalad spiraalid ja küsitav hormoonasendusravi

Antibeebipillid ei ole muidugi ainus hormonaalne vahend, populaarsed on ka hormoonspiraalid ja hormoonasendussavi. Nii nagu ikka on igal ravimil nii mõjud kui ka kõrvalmõjud, millest on nüüdseks hakanud rääkima juba ka allopaatilised onkoloogid.

Mirena oli esimene sünteetilist progestiini (levonorgestreeli) vabastav emakasisene süsteem, mis jõudis Eestis turule 2000. aastal.

On rohkelt naisi, kellel on antud hormoonspiraali kohta ainult positiivset rääkida. Kahjuks leidub aga küllalt ka neid, kellele see üsasisene vahend rohkelt terviseprobleeme on tekitanud. Levinumate Mirenaga seotud kaebuste hulka kuuluvad peavalud, nägemishäired, suurenenud voolus, vahekorra aegne valulikkus, allergiad, hingeldus, näopaistetus, nõgestõbi ja depressioon.

Mirena tõsiste kõrvaltoimete nimekiri tekitab aga suisa õõva: organite perforatsioon, sepsis, intrakraniaalne hüpertensioon, vaagnapõletik, emakaväline rasedus, mentaalse seisundi häirumine, väga madal vererõhk, häired südametöös ja muu selline pole kindlasti midagi, millega naised turvalise valikuna väljareklaamitud Mirenat tarvitama hakates arvestada oskaksid.

2014. aastal ajakirjas Obstetrics and Gynecology avaldatud uuringus leiti, et levonorgestreeli vabastav emakasisene süsteem (LNG-IUS) või progesterooni vabastav IUD võib olla seotud oodatust suurema (+19%) rinnavähi esinemissagedusega.

Praeguseks on Mirena tootjafirma Bayeri vastu algatatud tuhandeid kohtuvaidlusi ja mitmeid ühishagisid, firmat on trahvitud valereklaami ja tarbija eksitamise eest.

Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur on nii antibeebipillid kui hormoonasendusravi (HAR) juba 2005. aastal I grupi kantserogeenideks kuulutanud.

Niisiis on rahutuks tegevat infot piisavalt, et end teemaga põhjalikult kurssi viia.

Liis Orav

integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja

Allikad: lingid artikli sees