Colorado-Boulderi ülikooli teadlaste töö viitab sellele, et keha ööpäevarütmide sünkroniseerimiseks planeedi loomuliku öö ja päeva vaheldumisega piisab nädala vältel looduses viibimisest, vältides sellel ajal kunstliku valguse kasutamist. See suurendab tõenäosust end hommikul väljapuhanuna tunda, vahendas ERR.

Uuring põhineb sellel, et üks tähtsamaid unega seostatavaid hormoone on melatoniin: selle ühendi tootmist reguleerib kehakell, mis juhindub ümbritseva keskkonna valgusest. Kuna kaasaegne elustiil hõlmab üha enam kunstliku valguse käes viibimist, tekib  kehakella ning loomuliku öö ja päeva vaheldumise vahel vahe. Seetõttu hakkab vere melatoniini tase tihti kerkima alles pärast Päikese loojumist ja langema tunde pärast ärkamist, tekitades unisust.

Ajakirjas Current Biology kirjeldatud katses värbas ülikooli teadlasterühm kaheksa vabatahtlikku, kelle randmele kinnitati keskkonna valgustatust registreeriv mõõteseade. Samuti mõõdeti enne seltskonna nädalaks ajaks telkima saatmist tunniste vahedega ööpäeva vältel katsealuste melatoniini taset. Sama korrati pärast puhkuselt naasmist, kusjuures väljasõidu vältel ei lubatud katsealustel kasutada ühtegi kunstlikku valgusallikat nagu taskulampi või mobiiltelefoni.

Katsealused veetsid eksperimendi käigus neli korda rohkem aega loomuliku valguse käes ja hilisemad mõõtmistulemused näitasid, et suurem loomuliku valguse hulk sünkroniseeris nende kehakella planeedi pöörlemisest lähtuva ööpäevaga. Sellega kaasnes aga ka melatoniini taseme langema hakkamine tund enne ärkamist ja katsealused tundsid end hommikul värskemalt.

Järeldus: kehakella kalibreerimiseks tuleks üritada päeval kasvõi lühikest aega õues viibida. Kesksuvel võib valguse intensiivsus olla väljas isegi 500 korda suurem kui tüüpilises kontoriruumis.

Allikad: ERR, Current Biology

Foto: amandas-camping-site.weebly.com

Toimetas Ksenia Kask