Foto: Andrea Piacquadio/ pexels.com

Lõunauinakusse suhtutakse enamasti kui harjumusse, mis kuulub väikelaste, vanemate või haigemate inimeste päevakavva. Seetõttu kiputakse lühikesele päevauinakule liiga vähest tähtsust omistama, kuid nüüd on hakanud selline mõttelaad muutuma. Üha enamad uurimused tõestavad lõunauinakute kasulikke omadusi ja seda, et paljud inimesed vajaksid väikest päevast unepuhkust. Kuid nagu iga hea asjaga, tuleb ka uinakuga osata piiri pidada – liiga pikk puhkepaus võib teha hoopis uimasemaks, vähendades tahtmist tööd teha.

Hoiakuid lõunauinakute suhtes võib leida seinast seina ning neid kujundab osaliselt ka ajastu. Inglaste puhul saab näiteks tuua ühe äärmusena Margaret Thatcheri ja teisena Winston Churchilli. Raudne Leedi magas öösiti vaid neli tundi ning ei teinud päeva jooksul lisauinakuid, kuid Churchill armastas teha päeva keskel paaritunnise uinaku ning pärast tegusat päeva läks uuesti magama kesköö paiku.

Churchill on öelnud: “Loodus pole loonud inimkonda töötama kella kaheksast hommikul kuni keskööni ilma õndsa unustuse värskenduseta vahepeal, mis isegi siis, kui see kestab vaid 20 minutit, on piisav, et uuendada kõiki eluliselt tähtsaid jõude.”