Oleme Telegramis kahe tegutsemisaasta jooksul avaldanud üle 5500 artikli ning aeg-ajalt pakume mõne vanema neist üle lugemiseks. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 19. veebruaril 2014.

Mammogramme peetakse tänapäeval parimaks viisiks rinnavähi ennetuses ning mammograafia sõeluuringu raames saavad tuhanded naised üle Eesti igal aastal kutse minna lähimasse meditsiiniasutusse, milles on olemas vastav aparatuur mammogrammi tegemiseks. Enamik arenenud riikidest maailmas korraldab rinnavähi sõeluuringuid juba mitukümmend aastat ja rinnavähi varajase avastamisega on võimalik oluliselt ravitulemusi parandada ja suremust vähendada. Kuid sõeluuringul kasutatava ioniseeriva kiirguse mõju rinnakoele võib olla omakorda vähiriski suurendava toimega. Millised aga on mammograafia alternatiivid?

Kuigi peavoolu teadus seda võimalust siiani ei tunnista, tekitab see siiski umbusku – ei tasu unustada, et kui röntgenkiirgus avastati, siis peeti seda turvaliseks ka raseduste uurimisel ning läks aega, enne kui avastati selle kahjulik mõju lootele. Kas sama olukord võib tekkida ka mammogrammi osas ning millised on mammograafia alternatiivid?

Rinnavähi valediagnoosid

Pikka aega püsinud dogmasse, et mammogrammid on tõhus rinnavähi ennetus, on esimesi kahtlusenoote toonud hiljutine uuring, mis avaldati mainekas teadusajakirjas British Medical Journal. Selles avaldatud statistika põhjal ei ole mammogrammskriining vähendanud rinnavähi põhjustatud surmade hulka. Leiti, et regulaarne sõeluuring on toonud kaasa hoopis rinnavähi “ülediagnoosimise“, mille all mõeldakse tegelikult suurt hulka valediagnoose. Mammogrammi uuringutel saadaks väga sageli valepositiivseid vastuseid.

Pikaajaline uuring, milles jälgiti ligi 90 000 Kanada naist, võrreldi 40–59-aastaste naiste hulgas rinnavähi esinemissagedust ja selle põhjustatud suremust. Kogu 25 aasta pikkuse uuringuperioodi vältel diagnoositi rinnavähk 3250 naisel, kes olid mammograafiauuringul osalenud ning 3133 naisel, kes ei olnud uuringus osalenud. Rinnavähki suremus oli vastavalt 500 ja 505 juhtu, mis näitab, et mõlemas grupis oli kumulatiivne suremus väga sarnane. Uuringus järeldati, et iga-aastane mammograafia vanusegrupis 40–59 aastat ei vähenda rinnavähki suremust võrreldes nendega, kes läbivad tavapärase ülevaatuse. Sisuliselt tähendab see seda, et mammogrammil puudub statistiliselt oluline kasutegur. Lisaks oli 22% suurenenud rinnavähi valediagnooside hulk.

Mammograafia kasutegur võib olla väiksem kui potentsiaalne kahju

Mammogrammi peetakse üldiselt ohutuks uuringuks ning ametlik seisukoht on see, et seni ei ole ükski teadusuuring suutnud tõestada, et mammograafia skriining põhjustaks rinnavähi teket. Kuid samas tunnistatakse ka, et tegemist on ioniseeriva kiirgusega, mis on potentsiaalselt ohtlik, kui seda valesti kasutada. Iga uuringu puhul tasub alati kaaluda, kas loodetav kasu on suurem kui potentsiaalne kahju. Kui mammograafia kasutegur on statistiliselt ebaoluline, siis tekib küsimus, kas õrna rinnakoe regulaarne mõjutamine röntgenkiirgusega on põhjendatud.

Mõningate allikate andmetel võib mammograafia röntgenkiirgus olla siiski kartsinogeensem kui seni arvatud. Samuti on teada, et rinnavähi ravis kasutatav kiirgus muudab vähirakud kuni 30% rohkem pahaloomulisteks. Mammograafia valepositiivsete vastuste kõrge tase tähendab seda, et tehakse rohkem asjatuid biopsiaid ning võidakse hakata ravima vähki, mida tegelikult ei ole, halvendades sel moel patsiendi elukvaliteeti ja põhjustades asjatut hirmu. Sagedase skriiningu kahju ei avaldu lühikese perioodi vältel: ühe teadusartikli kohaselt võib rinnavähi skriiningu kahju avalduda alles 10 aastat hiljem.

Ei tasu alahinnata ka seda, mida multimiljardi dollari “roosa“ kampaania rinnavähi ennetuse kohta on toonud kaasa naiste psüühikale. See on levitanud arvamust, nagu oleks rinnavähki haigestumine kõigest aja küsimus. Hirmutavad lood koos valepositiivsete vastuste ja biopsia jaoks tagasi kutsumistega on loonud olukorra, kus miljonid naised üle maailma peavad asjatult muretsema ja kartma midagi, mis neid tegelikult ei pruugi ohustada. Psühholoogilist traumat ei tohiks alahinnata, kuna see mõjutab otseselt lisaks psüühikale ka kehalist tervist. On teada, et vähidiagnoosi saamine suurendab südamehaiguste tõttu suremise riski 26 korda ja suitsiidiriski 16 korda.

Vaadeldes mammogrammi vähest kasutegurit ja potentsiaalset kahju, tasub uurida, millised on riskigrupis olevate naiste jaoks rinnavähi ennetuse alternatiivid.

Mammograafi alternatiivid

Ühe alternatiivina on välja pakutud termograafiat – see on infrapunauuring, mis võib olla turvaline ja tõhus variant, mille abil tuvastada rinnavähi põhjustatud vaskulaarseid muutusi rinnakoes oluliselt varem, kui mammograafia abil probleem indentifitseeritav on. Termograafia on suurepärane lahendus naistele, kelle rinnakude on tihedam näiteks hormoonasendusravi, imetamise või füsioloogilise eripära tõttu. Termograafia on kahtlemata parem alternatiiv kui mammograafia, kuid ka sellel on omad miinused.

Suurim neist on see, et tänapäeval ei ole termograafiauuring Eestis veel kättesaadav. Mujal maailmas, kus vastav aparatuur on olemas, ei kata seda uuringut enamasti tavaline tervisekindlustus ning uuring võib olla üsna kallis. Samuti on termograafia miinuseks see, et see suudab tuvastada väiksemaid muutusi rinnakoes, mis ei pruugi olla ohtlikud, kuid mille tõttu suunatakse naine siiski mammograafiasse.

Eestis on võimalikud alternatiivid veel rinnakoe uurimine ultraheli ja magnetresonantstomograafi (MRT) abil. Ultraheli ja MRT-uuringut peetakse siiski vaid täiendavateks uuringuteks mammogrammi järel, et avastada väikseid rinnavähke, mis ei ole võib-olla mammogrammi pealt nähtavad. Ultraheli kasutatakse sõeluuringu jaoks neil naistel, kellel mammograafi kasutamine mingil põhjusel ei sobi. Näiteks juhul, kui on tihked rinnad (vähe rasvkudet), silikoonist rinnaproteesid, kui naine on lapseootel või ei peaks mingil muul põhjusel röntgenikiirgusega kokku puutuma, ning selliste naiste puhul, kelle lähisugulastel on olnud rinna-, emaka- või munasarjavähk ning kes kuuluvad seetõttu rinnavähi riskigruppi.

Allikad: GreenMedInfo 1, Cancer.ee, BMJ, GreenMedInfo 2, GreenMedInfo 3, The Healthy Home Economist, Mammograaf.ee

Foto: greenmedinfo.com

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.