Looduslaps Mari Metsallik on taimetarkusi ammutanud nii oma näoga looduse poole elanud esivanematelt kui ka enda varastest mälestustest. “Lihtsalt armastan loodust, tunnen tema vastu huvi ning loodus räägib minuga,” ütleb Mari ise. Äsja ilmus Metsalliku sulest raamat “Metshaldja päevik”, mis sisaldab muu hulgas aja jooksul kirja pandud jutukesi ja ka mõtteid Mari blogist “Elu tahke toiduta”. “Jutustan seal kogemustest, mis on minu elu kujunemisel tähtsaimad olnud ning minu avastustest inimkeha tervise kohta. Loomulikult ka armastusest ja naiselikkusest, mis on minu ühed lemmikteemad. Minu enda jaoks teevad selle raamatu väga eriliseks mu venna Tõnu luuletused, mis on tekstide vahel. Me oleme selles raamatus samamoodi kokku põimitud, nagu olime elades. Sellest kooslusest sai raamatu sisse pistetud suur ports tervendavat energiat,” tutvustab ta teost. Telegrami lugejatele räägib Mari aga sellest, kuidas tegeleda varasuviste allergiate, sääskede ja puukidega, mida ja kuidas süüa ning paljust muust.

Millised taimed toetavad immuunsüsteemi kõige paremini suvel?

Kõik rohelised taimed, mis looduse poolt paika pandud järjekorras meie jaoks kasvavad, on meie tervist toetavad. Juba metsa energia, mida looduslikud taimed sisaldavad, puhastab ja tervendab nii meie keha kui energiavälja.  Inimeste tervislikud seisundid on nii erinevad, et ühte taime kõigi jaoks parimana välja tuua ei saa, iga taim on tervendav. Kõigepealt tuleb kindlaks teha oma isiklik seisund lühikese paastuga. Enesetunne, välimus (eriti keele välimus) ning keha lõhnad annavad kohe täieliku ülevaate sellest, milline on keha seest ning millised on tema haigemad ja nõrgemad kohad ning seejärel saab valida välja enda jaoks kõige sobilikumad taimed keha puhastamiseks ja immuunsuse tugevdamiseks. Enda puhastamiseks võiks iga päev ära süüa ühe väikese lehe vereurmarohtu. Võib ka pigistada vereurmarohust mahla ning võtta sisse ühe tilga kaupa, suurendades kogust iga päev kümne tilgani ning seejärel jälle vähendades üheni.

Kuidas kaitsta end looduslikul moel allergiliste reaktsioonide eest?  Näiteks õietolmuallergia või kasside/koerte karvade allergia eest.

Selle küsimuse sõnastus on väga huvitav ja ütleb ka vastuse tegelikult juba ära. Allergia on põhimõtteliselt ülepingutatud kaitse, keha peab ohtlikuks midagi, mis tegelikult pole nii ohtlik. Toon näiteks ühe loo: üks poiss plaanis oma tüdrukule kinkida sõrmuse ning paluda ta endale naiseks. Poiss ootas tüdrukut pargis sirelipõõsa all istudes. Aga kui tüdruk tuli ning  poiss valmistus teda naiseks paluma, ütles tüdruk, et armastab kedagi teist. See murdis poisi südame ja jättis ta sisse tugeva valu ja viha. Peale seda muutus poiss sirelilõhnale allergiliseks, ta ei talunud seda enam üldse. Sirelilõhn meenutas talle alateadvuse tasandil seda sissesurutud tunnet, väljaelamata valu ja agressiooni, protesti ning torkis uuesti seda šokki, mille ta tollest õhtust alla neelas ja ära unustas.  Sellest möödus palju aastaid ja ta isegi ei mäletanud enam seda sündmust, kuid iga kord, kui tundis sirelilõhna, lõi välja tugev allergiline reaktsioon, sest lõhn aktiveeris seda tunnet. Tervendamise käigus teadvustas ta endale seda ning allergia kadus päevapealt. Tervenemine algabki teadvustamisest.  Taimeriik tuleb samuti appi ning  kõrvenõges on parim, mida allergia puhul keha toetuseks kasutada.

Kas on looduslikku kaitset sääskede, puukide jm putukate hammustuste eest?

Sääsed-puugid ei tule, kui meie kehas on energeetiline tasakaal õige, sest siis on ka meie kehasisene toitainete tasakaal õige.  Kui hakkad sääski armastama, ei kiusa nad sind enam. Aitavad meil enda seest ärritust välja tirida, ohverdades selleks oma elu. Kui miski väline meid enam ei ärrita, võime sääskedele öelda, et nad läheksid ja nõelaksid kedagi, kes seda meist rohkem vajab. Nad kuuletuvad kohe.

Puuke tõmbab ligi hirm. Iga kord, kui jagatakse meedias artiklit sellest, kui tigedad ja tapjalikud puugid nüüd liikvel on, suureneb massiliselt puugihammustuste arv selles piirkonnas, kus artiklit kõige rohkem loetakse.

Kuidas oma keha ja tervist suvisel ajal kõige paremini talveks ette valmistada?

Kõige kindlam viis on karastamine. Tuleks harjutada end külma veega ülevalamisega, mis karastab ja tugevdab keha. Alustada võiks kuivharjamisega, mida teha hommikuti värskes õhus. Sahmakas külma vett lööb klaariks ja puhtaks ka meie energiavälja tumedatest olenditest ja blokeeringutest. Kui energiavälja kaitsevõime on nõrk, oleme vastuvõtlikud ka teiste inimeste kuritahtlikele mõtetele, mis voolavad meie energiavälja nagu vedel muda. See on kole vaatepilt. Tervest energiaväljast need läbi ei tungi, vaid kokkupuutes muutuvad ka ise heledamaks.

Tuleb koguda energiat, võttes seda päikeseloojangutest, vihmasajust, hommikusest kastest ja merevees ujumisest. Samamoodi, nagu keha kogub talveks varu vitamiinidest, mida marjadest ja värsketest puuviljadest saame, kogub ta ka energiat, mida toovad meile suvised rõõmud. Suvi on elurõõmu ja õitsemise aeg, aga talv puhkuse ja energiasäästlikkuse aeg. Suvel saame palju rikkalikku toitu päikeselt ja õhust ega vaja nii palju füüsilist toitu ning vähemalt sellel perioodil võiks see osa olla puhas ja kodumaine, pärineda metsast või armastava taluniku aiast. Usun, et keha eest tuleb hoolitseda kogu aeg ühteviisi hästi. Ta on meie ainus maine vara.

Mida arvad sellest, et osad eestlased tunnevad, et nad ei ole nii külma kliima jaoks loodud ning sooviksid kolida hoopis soojemasse kohta?

Me sünnime alati kohta, kus meil on parimad võimalused vaimseks kasvuks ja õppimiseks. Me ei sünni kunagi “valesse” kohta. Need inimesed, kes kipuvad alati kuhugi kaugemale, jooksevad iseenda eest ära ja peavad õppima leidma rahu enda seest. Inimesed, kes pole oma kohaga kunagi rahul, meenutavad mulle neid, kes räägivad, et pärinevad kuskilt teistelt planeetidelt, tähtedelt ja “kõrgematest” tsivilisatsioonidest, ei tunne end siin Maal õnnelikuna ja kipuvad oma  kodumaale tagasi. Nad ei mõista, et me pärineme kõik ühest ja samast allikast, Jumalast. Meie päritolu ja kodu on Jumal, kodu pole mingi planeet või täht. Nad ei taju ega usu ühtsust Jumalaga.  Õnnelik ja Jumalaga ühtsuses elav inimene on õnnelik igal pool ja tänulik koha eest, kus tal on võimalik elada ja õppida.

See ei tähenda, et me peame kogu elu ainult ühe koha peal olema ega või reisida või teise riiki elama asuda, vaid seda, et peame leidma tasakaalu ja rahu oma seest, mis saadab meid kõikjal, kuhu läheme ja kus oleme.  Minu arvates on Eesti parim koht elamiseks, sest meie kevad-suvi-sügis-talv on lihtsalt hämmastavalt kaunid ja võrratud. Suvel saame leotada end merevees ning päikese käes soojendada, talvel saame nautida taliujumist, lumememme ehitamist ja kelgutamist, kevad on värske, karge, ja sügis, minu lemmikaastaaeg, on lihtsalt nii lummav ja müstiline. Milline rõõm ja nauding see kõik on!

Kui jahedus on ebameeldiv, tasub teada, et külmatunne tuleb energiablokeeringutest kehas. Kui energia voolab vabalt, tunneme justkui sooja energiatoru enda sees, mis siseneb pealaest ja väljub jalataldadest ning mida mööda voolab puhtaim valgus, mis mitte ainult ei toida meie keha, vaid ka hoiab kehas alati meeldivat temperatuuri. Ka inglite lähedus on alati soojendav, nii et peaksime hoolitsema selle eest, et meie energiaväli oleks puhas ja terve, et inglid saaksid tuua soojust meile veelgi lähemale. Külmatunde korral võime paluda ingleid võtta meid oma tiibade embusesse ning seejärel tunneme, nagu oleksime mähitud kõige õrnemasse, sooja, valgesse suletekki. Paastumine annab meile kogemuse, kuidas liigutada energiat teadlikult kehas sooja või jaheda hoovusena, muutes niimoodi oma temperatuuri mugavaks.

Kas ja miks on oluline toituda taimedest ja mitte tarbida liha? Või on ka liha söömine tegelikult täiesti normaalne?

Toitumise puhul peaks meie esimene ja tähtsaim mõte olema, et kas ja kui palju see toit tekitab meie kehas lima või kas ja kui palju see toit suudab meie keha puhastada limast ning seda tervendada. See on kõige tähtsam, mitte võimalikult suure toiteväärtuse tagaajamine, nagu toiduspetsialistud ja dieedikavade koostajad teevad. See on teisejärguline.

Kui meie kehas on ummistused, ja need on seal, kui me sööma tärkliserikast toitu, ei paastu ega puhasta end regulaarselt, siis me võime kasvõi ainult maailma parimatest toiduainetest toituda, aga meie keha ei võta sealt toitaineid vastu. Ta ei saa sealt mitte mingit kasu, sest see toit seguneb eesolevate jääkidega ja muutub ise  samasuguseks, saades kehale vaid koormaks.

Peame toitu hakkama vaatama teistsuguse pilguga, esmalt kui vahendit, mis on loodud organismi puhastamiseks. Ma olen enda elus kogenud seda, kuidas pikaajalise paastumisega ja keha täieliku jääkainetest ja limast vabastamisega järgneb selline energiataseme tõus, mis ei ole võrreldav millegi muuga. See annab meie kehale tõelise jõu ja see kõik toimub üldse ilma mingi toiduta. Sellest kogemusest saingi siis aru, et meie keha energiatase ei sõltu toidust, vaid sellest, kui vähe on selles lima ja muid jääke.

Seda kõike kogedes hämmastas mind, kui väära informatsiooni meie keha toimimise kohta meile räägitakse ja kui sügavalt valed uskumused tervise kohta inimestel on.  Päevast päeva jagatakse artiklieid, kus reastatakse sümptomeid, millega endal erinevate vitamiinide puudust diagnoosida. Need sümptomid on tegelikult keha limaummistuste märguanded. Inimene loeb, usub ja hakkab siis veel rohkem sööma või mingeid toidulisandeid võtma ja ei saa aru, et tema väsimuse, jõuetuse ja kahvatuse taga on tärkliserikka ja sobimatu toidu tekitatud limaosakesed kõikjal tema kehas, mis ummistavad väikeseid veresoonekesi ja mürgitavad verd. Sellepärast süüakse nii tohutult palju, aga ollakse samas ikka toitainepuuduses. Isegi kehapoorid on ummistunud ning keha ei suuda sellepärast võtta toitu otse õhust.

Sellepärast on oluline süüa puhast toitu ning hoida oma keha puhtana. Liha on liiga ärritav, aga kui inimene vahetab liha igapäevase pasta, saia, riisi ja muu tärkliserikka toidu vastu, teeb ta organismile kokkuvõttes hoopis rohkem kahju. Nii et oluline on mitte lihtsalt eelistada taimset toitu loomsele, vaid eelistada taimset tärklisevaba toitu loomsele.

Mida arvad ökondusest, kas mahedalt kasvatatud viljad on nii mahedad kui väidetakse? Ja kui palju vähemtervislik on tavaliste poeviljade söömine mahedalt kasvatatute asemel?

Kahtlemata tunneme end kõige paremini, kui sööme toitu, mis on kasvatatud puhtal pinnasel ning mida pole töödeldud kemikaalidega. Sellepärast soovitan alati nii palju kui võimalik süüa metsast korjatud toitu ning juua metsaallikast võetud vett. Alati tuleks eelistada mahetoodangut ning mitte lüüa käega, et “ah, niikuinii kõik on nii saastunud, mis mõte sellel on”. Sellel on mõte ja niimoodi käega lüües anname oma jõu ära.

Kellel on võimalik kasvatada ise puuvilju ja salateid, on õnne sees, aga kellel pole seda võimalust, ei peaks loobuma poest ostetud puuviljadest ainult sellepärast, et kardab pritsitud mürkide jääke, kuna puuvili on kõige puhtam toit tavapoes. Isegi pritsitud puuvili siiski puhastab keha limast ja viib sellega ühtlasi välja ka pestitsiidijääke ning see on toidu puhul kõige tähtsam omadus. Poes toitu valides ei peaks me mõtlema pestitiididele, vaid eelkõige valima toidu, mis on puhastava toimega ja puuvili on selles esimesel kohal.

Mida soovitaksid inimesele, kellele tundub, et tervislikult toitumine on liiga kulukas?

Kulukas on ainult üleminekuajal, kui tuleb väga hoolikalt ja tähelepanelikult valida toitu, et mitte teha endale liiga kiire lima ja mürgiste jääkide väljutamisega haiget. Kui keha on täielikult puhastunud, piisab vaid peotäiest toidukogusest kord päevas ja keha ei jää nälga. Pole tõsi see õpetus, et inimkeha vajab valke, rasvu, seda ja teist erinevat vitamiini, mineraali erinevatest toitudest ja et me peame sööma iga päev nii, et oleks välja arvestatud iga selle erineva aine kättesaadavus. Ühesõnaga, inimene peaks olema segatoitlane.

Mitte ükski loom looduses pole segatoitlane ehk ei söö ühe toidukorraga mitut erinevat toiduainet. Ainult inimene kuhjab salatisse kümneid erinevad koostisosasid. Meile on mõeldud toiduks hooajalised puuviljad, mida peaksime sööma eraldi toiduna, mitte kokkusegatult. See tundub raske ja mittenauditav vaid seni, kuni meie keha on puhastamata. Puhtas kehas tekitab vaid selline toitumisviis rahulolu. Me ihaldame kahjulikke toiduaineid vaid seni, kuni meie kehas on jääke nende toitude osakestest ja meie veres valged libled.

Arvates, et me peame sööma tohutuid koguseid ning suuri salateid paljude koostisosadega, teemegi oma toitumise kulukaks. Tegelikult saame väga vähesest elada ja mitte lihtsalt ära elada, vaid elada täisväärtuslikult sellise kvaliteediga elu, millisest varem aimugi polnud. Kõige parem on süüa üks kord päevas kella 15–16 ajal. Nii jääb iga toidukorra vahele 24-tunnine paast.

Küsitles Mariann Joonas

Loe lähemalt Mari Metsalliku uue raamatu “Metshaldja päevik” kohta siit.

Mari Metsalliku Facebook

Kuula Mari Metsallikut Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!” (12.05.2013)

Foto: erakogu