McDonald’si rõõmus imidž ja kuldsed kaared ei ole Boliivias värav õndsusesse. See Lõuna-Ameerika riik ei lähe reklaami õnge, nagu on juhtunud teistes maades.

Boliivialased ei usalda toitu, mis on nii lühikese ajaga valmistatud – kiire ja lihtne masstoodang peletab nad hoopis eemale. 60% Boliivia rahvastikust moodustavad põlisrahvad, kes hoolimata sõbralikest hindadest ei ole huvitatud oma raha kulutamisest ega tervise rikkumisest BigMacide või kananagitsatega.

McDonald’s sulges oma viimased kiirtoidurestoranid Boliivias juba 2002. aastal, kuid ikka ja jälle leiab see lugu tee uudistekanalitesse oma ainulaadsuse tõttu. Pärast 14 aastat püüdlusi selles riigis läbi lüüa pidi McDonald’s tunnistama kaotust, kuna viimased kümme aastat olid kõik kaheksa kiirtoidurestorani kolmes suuremas linnas pidevalt kahjumis. Boliivia on esimene Ladina-Ameerika maa, kus McDonald’sit ei ole ning esimene maa maailmas, kus kiirtoidukett on sunnitud kahjumi tõttu uksed sulgema.

Selline otsus oli nii suure mõjuga, et sellest tehti dokumentaalfilm “Miks McDonald’s Boliivias pankrotistus?”, milles püütakse leida põhjusi, miks boliivialased eelistavad pirukaid hamburgeritele.

Kultuuriline vastuseis

Dokumentaalfilmis on tehtud intervjuusid kokkade, sotsioloogide, toitumisteadlaste, õpetajate, ajaloolaste ja paljude teistega ning kõik on tulnud sarnasele järeldusele: boliivialastel ei ole midagi otseselt hamburgerite või nende maitse vastu, vastuseis tuleneb hoopis nende mentaliteedist ja mõttelaadist. Igasugune idee “kiirtoidust” on otse vastupidine sellega, mis on nende kontseptsioon toidu valmistamise kohta. Boliivias usutakse, et hea toidu omadus on lisaks maitsele, hoolikale valmistamisele ja hügieenile ka pikk valmistamise aeg. Tarbija väärtustab toitu selle alusel, kui pikalt läks selle valmimiseks aega.

Allikad: True Activist, Natural News, Hispanically Speaking News

Foto: www.trueactivist.com

Toimetas Katrin Suik