“Tänase toiduainetööstuse toodetud toidu ja toitumisharjumuste üks põhilisi väljakutseid on suur energiasisaldus, kuid väike toitainesisaldus. Meile pakutakse sööki, mis söödab, aga mitte toitu, mis toidaks,“ ütleb ökoapteegi Eliksiir juht Kaspar Pae. “Ja kui me ise tähelepanelikud ei ole, siis varustame keha mittekvaliteetse kütusega ja hoiame keha pidevas häireseisundis, kutsudes sellega esile kroonilisi haigusi.“

Sööki osatakse maitsvaks muuta suure koguse soola ja maitsetugevdajatega. Isegi nii maitsvaks, et oleme valmis sööma ka sellist, mida igal muul juhul suhu ei paneks. Söök on muudetud söödavaks nii et ta näeb välja nagu toit, lõhnab nagu toit, maitseb justkui nagu toit, kuid siiski on tegemist toidulaadse tootega – söögiga, mitte päris toitaineterikka toitva toiduga.

“Minu abikaasa küsis hiljuti, kas ma ise usun, et peaksime pidevalt toidulisandeid tarbima. Tahtsin talle kiiresti vastata “jah“, aga tema küsimus pani mind sügavamalt mõtlema selle peale, miks sellesse usun,“ ütleb Kaspar Pae. “Ühelt poolt ei ole toidulisandite tarbimine tõesti võibolla kõige looduslikum või loomulikum võimalus, kuid küsimus seisneb selles, millise kvaliteediga me soovime oma elu elada.“

Noorena töötab meie keha laitmatult. Vanemaks saades sõltub meie enesetunne ja energiatase sellest, kuidas me oma keha ja vaimu eest hoolt kanname. Tänapäeva maailma tehnoloogia ja teaduse areng on viinud meid nii kaugele, et keskmine vanus on tõusnud enneolematult kõrgeks. Reaalsus aga on see, viimased 20 aastat ei ela me tervena. Oleme küll elus, kuid ravimitest sõltuvad, vähese liikumisega ja erinevatest nii füüsilise- kui vaimse tervisehädadest vaevatud. Küsimus ei ole maksimaalselt pikas elueas vaid elu kvaliteedis. Kvaliteetselt elatud aastates. Füüsis on tugev, vaid siis, kui sellel on enda toimimiseks olemas kõik vajalikud toitained, vitamiinid, mineraalid. Samas toidu peale lootma jäämine toob kaasa omad väljakutsed.

Vitamiinid aitavad

Ideaalis saame kõik vajalikud toitained muidugi toidust, kuid täna teame, et ainult värske poetoit ei pruugi meie jaoks kõike vajalikku anda ja poolfabrikaatide paljud lisaaineid tasuks võimalusel vältida.

Veel enam, üsna tõsiselt peaks suhtuma erinevate pestitsiidide ja muude intensiivpõllumajandusega kaasaskäivate keemiajääkide sisaldusse meie tavatoidus ja viimaste teadete kohaselt ka meie põhjavees. Ilmselt me veel ei teagi, millised tagajärjed võivad tekkida selliste jääkide pikaajalise kokkupuutega või sissesöömisega. Ehk siis – eelistada tuleks selgelt puhast toitu.

Kaasaegse maailma väljakutsed toitumisega seoses ei piirdu aga puhta toidu valikuga. Kiire elutempo sunnib meid pidevalt toimivaid lahendusi leidma tervise toetamisel.

Poeriiulitel on valik nii suur, et võib silme eest kirjuks. “Kui küsida, kui palju maksab päris toiduga toidukorv tänapäeval, on see kahjuks niivõrd kallis, et enamus ei suudaks seda endale lubada ja jääks nälga,“ ütleb Kaspar ja selgitab, et olukorrast on “päästnud“ meid geniaalne tehnoloogia, kus on välja mõeldud toidu-laadsed-tooted. “Nad näevad isuäratavad välja, neisse on lisatud maitsetugevdajad ja muid lisaaineid, mis tekitavad suuremat isu, et neid rohkem ostetaks. Need teevad toote alghinna võimalikult odavaks ja eluea võimalikult pikaks.“

Kõik need maitsetugevdajad ja suhkruasendajad ning toidulaadsed tooted võivad küll olla teaduspõhiselt tõendatult “tervislikud” või siis tervist mitte kahjustavad, kuid ometi on meie ühiskond haigem, kui kunagi varem. Akuutseid probleeme suudetakse fantastiliselt ravida, kuid järjest rohkem hakkavad valdama erinevad kroonilised hädad. Hädad, millele ei ole ravi. Ja mille puhul üldiselt ei teata, ega “osata arvata”, miks või millest need tekivad.

Üks põhilisi krooniliste haiguste kategooriaid on immuunsüsteemi häired. Ehk siis allergiad, autoimmuunhaigused ja muud sellised kroonilised hädad, kus meie immuunsüsteem ei oska enam korrektselt talitada hakkab teatud viisil reageerima. Olgu see nohu ja aevastamine, kui kassiga kokku puututakse või pidevad nahaprobleemid või ka keha enda kudede vastu võitlemine. Miskit on meie keha tõsiselt häireseisundisse viinud ja hoiab teda seal, nii et meie põhiline haiguste vastu võitlemismehhanism satub lõpuks eksitusse ja võtab sisse meie jaoks mitte soovitavad protsessid.

“Aga mis te arvate, mis asjad need on, mis me viimaste aastakümnete jooksul järjest enam endasse sisse sööme või saame, mida varem ei ole olnud? Ikka needsamad maitsetugevdajad, suhkruasendajad, aga ka taimekaitsemürkide jääkidest tulvil puu- ja köögiviljad,“ selgitab Kaspar Pae. “Kas teate, et isegi siis, kui põllul kasvatatud sort ei ole geneetiliselt muundatud “roundup-ready“, pritsitakse suure tõenäosusega vili (ka Eestis) üle just nimelt glüfosaadiga, sest on leitud, et see aitab viljal kiiremini kuivada ja vähendab hallituse riski.“

Ühiskond on juba nii programmeeritud, et oleksime haiged?

“Olgu peale, valmistoidu ja poolfabrikaatide tervislikkuse osas on ühiskond paljuski suutnud aru saada ning, kel võimalus hoiab neid tooteid igapäeva toidulaualt eemal. Kuid piirduks asi siis sellega või piisaks siis vaid tagasi pöörduda poest värske kraami ostmise juurde? Üha enam tuleb teateid, nüüdseks ka peavoolumeedias, kuidas meie poest ostetavates köögiviljades leidub taimekaitsemürkide jääke, kuidas meie joogivees leitud taimekaitsemürkide kogused ületavad lubatud piire paljudes Eesti paikkondades. Teame ju ka seda, kuidas Läänemere reostuse tase seab järjest ohtu ka seal kasvava elustiku, rääkimata sellest, et me ise oleme aastatuhandeid selles leiduvatest kaladest toitunud. Kaasaegses maailmas ei pea enam paika see, et söö kala, see on tervisele kasulik. Kui koos kalaga tulevad kaasa suured kogused mürke, mis pikema aja jooksul su organismi kogunevad, ei saa sellise kala söömist kuidagi tervislikuks nimetada,” ütleb Kaspar Pae.

Sellest kõigest järeldub, et meie ühiskond on programmeeritud tegema meist haiged, ülekaalulised või depressiivsed tegelased. Nii suur osa meie kaasaegsest kultuurist töötab meie ihade ja saamahimu eesmärgil, kuid mitte meie heaolu nimel. Kes on ise ärksam, suudab inforuumis leiduvast infost endale tähenduslikke seoseid tekitada ja enda jaoks paremaid valikuid teha.

Suurt pilti vaadates näeme, et maailmas on kõige edukamad firmad just hiiglaslikud korporatsioonid, kes inimeste nõrkuste peale mängides miljardeid teenivad. See annab nende ärihuvidele väga suure jõu.

Isiklik vastutus oma elustiili eest

“Keegi ei käsi meil suurkorporatsioonide toodangut tarbida, aga see nõuab meie enda isikliku vastutuse võtmist, et tarbida teadlikult ja selliselt, et see oleks meile endale kasulik – ka pikas plaanis,“ ütleb Kaspar.

Ja mida siis teha, et nii järgmised 20 aastat, kui ka viimased 20 aastat oleksid tugeva tervisega toetatud – meid kannaks elujõud ja, et meie vaimne ja füüsiline tervis võimaldaks elada kvaliteetsemalt?

• Toeta tervist kvaliteetsete looduslike toidulisandite ja tervisetoodetega;
• Vähenda telefonis eesmärgita istumist, uudiseid ja sotsiaalmeediat. Kasuta telefoni kui vahendit, eesmärkide täitmiseks. Nii väldid moodsa aja ärevust ja asjatut energia- ja ajakulu;
• Treeni igapäevast teadlikkusega tegutsemist (mindfulness);
• Harjuta sisse terve igapäevane rutiin (automaatsed tegevused).

Igapäevane meeleolu võib, eriti pika talve jooksul, langeda toitaine puuduse ja paigast ära ajukeemia tõttu. Kui aga masendusmõtted on peal siis ei kipu meist keegi eriti jõusaali või trenni. Ometi aga seda võiks, sest füüsiline liikumine (trenni tegemine) on üks loomulikumaid antidepressante. Samuti ei tohi ära unustada korralikult magada. Hea uni aitab elust võtta maksimumi. Peamine põhjus on selles, et vaid hästi välja puhanuna suudame oma aju piisavalt ohjeldada ja suunata, et korda saata neid asju, mida tõesti on vaja teha ja mida me soovime saavutada.

Hommik loob päeva

Öeldakse, et hommik loob tooni kogu päevale. “Tervislikku elu alusta igahommikuse harjumuse harjutamisest ehk nn kuldsest kolmnurgast – joo vett, söö korralik valgu ja rasvarikas hommikusöök (või vähemasti väldi lihtsaid ja kiireid süsivesikuid) ja võta ette kasvõi 5-10-minutiline kerge treening. Ebatervislikud isud tekivad üldjuhul kas vee puudusest, veresuhkru suurest kõikumisest või ka vähesest ööunest,“ räägib Kaspar. Kui kõht tühjaks läheb, aga söögiaeg pole veel käes, võib tekkida tunne, et võtaks ühe snäki, kuid suhkrurikas suupiste mõjub meie isudele hoopis halvasti. See lööb veresuhkru hetkega kõrgeks, saad oma suhkrulaksu kätte, siis aga töötleb keha suhkru kiiresti energiaks, peale mida langeb veresuhkrutase jälle. Ja siis tekib isu uue snäki järele ja ring hakkab uuesti algusest.

Palju mõjusam on päeva alustada toeka hommikusöögiga, mis suures osas koosneb headest rasvadest ja valgust ja milles on lihtsad süsivesikud teadlikult kõrvale jäetud. Nii hoiad veresuhkru pikalt võimalikult stabiilsena ja uued isud ei hakka enne lõunasööki kimbutama.

Artikkel ilmus veidi lühendatud kujul ka Naistekas

Foto: phys.org

Toimetasid Sander Soomaa / Telegram ja Monika Kuzmina / GoodNews