Foto: Ilja Aksjonov + Canva

“Mida rohkem vaadata üle maailma erinevaid andmebaase, mis koguvad vaktsiinikahjustuste andmeid, seda rohkem tuleb peale hirm ja õud. Ma olen vägagi teadlik sellest, kui vähe tegelikult kõrvalnähte kirja pannakse ning vaatamata sellele on kogunenud andmete hulk hirmuäratav ja peaks seda olema kõigi jaoks, eriti selles valguses, et süstima hakatakse juba 12-aastaseid ja tulevikus on plaanis ka beebid ette võtta,” kirjutab homöopaat ja loodusterapeut Merle Martinson. “Vaktsiinide negatiivsest poolest ei tohi rääkida, sest müügitöö üks külg on olnud ässitada üldsust nende inimeste vastu, kes julgevad probleeme käsitleda. Kui kaua me naiivsuses supleme?” küsib ta alljärgnevas mõtlemapanevas artiklis koroonavaktsiinide kõrvalnähtudest ja inimese vastutusest nendest teatada.

Eestis on andmete kogumine muidugi pea olematu. Esiteks ei teavita süstituid keegi sellest, kuhu ta peaks oma kõrvalnähtudest teada andma ning paljudel juhtudel eitab ka meditsiinipersonal nende olemasolu, sest meil puudub koolitus, mis õpetaks nägema kõrvalnähte. Veidi mängib siin rolli ka nõukogude aja pärand, mille kohaselt juhile tuleb küsimusteta kuuletuda ja mis tahes teisitimõtlemine pole lubatud.

Info jääb perearsti lauale?

Kuna tegemist on tingliku müügiloaga preparaadiga, kehtivad sellele instruktsioonid, et iga tervisehäire ja kõrvalekalle tuleks andmebaasi kanda, aga kahjuks ei ole ka seda dokumendi osa meie meditsiinipersonalile piisavalt tutvustatud. Tore on kuulata raadiost ravimiameti kutsungit, et teatage enda kõrvalnähtudest perearstile, mis peakski õige olema, aga kui tema laualt see info kuhugi edasi ei liigu, on kasu suur ümmargune null ning maksumaksja raha on pandud sisutühja kampaania alla.

Enamik infot kõrvalnähtudest läheb kaotsi süsteemi hammasrataste vahel ja paljudel juhtudel on näha, et teadus ning protseduurid ohverdatakse usus, et vaktsiin päästab maailma. Samas on täiesti kadunud arusaam, et sellise kõrvaltoimete eitamisega aidatakse kaasa sellele, et kehva kvaliteediga preparaati süstitakse ka meie nõrgematele ehk lastele.

Kuhu siis kõrvalnähtudest teatada?

Kõige mõistlikum on teha ise kõrvaltoimete teatis ravimiametile. Tänaseks on avanud ka Tsiviilalliansi vorm, kus saab lihtsalt oma kõrvaltoimeid kirja panna. Kindlasti soovitaks teada anda ka igast väiksemast kõrvalnähust mõlemasse kohta, sest vaid saame me tulevikus hakata rääkima kvaliteedi tagamisest.

Kust aga üldse tuleb see mull, et vaktsiin saab kuidagi maailma päästa?

Praeguseks on selge, et vaktsiin on toonud surmajuhtumid palju noorematesse vanusegruppidesse, kui seda on teinud haigus ise. Ka on statistikast näha, et vaktsiin ei hoia haigust ära ja vaktsineeritud satuvad samuti haiglasse. Jääb selgusetuks, miks antakse vaktsineeritutele mingeid hüvesid selles olukorras?

Vastus on tegelikult teada ja asub otse meie nina all – lihtsalt müügitöö. Sisuliselt ei ole kellegi jaoks oluline, kas kõrvalnähud ületavad haigusest endast tulenevad kahjud või mitte ega ka vaktsiini efektiivsus. Ainus eesmärk on ükskõik mis hinnaga – ähvardades või keelitades – saada kõik süstla otsa.

Inimesed, kes reaalselt otsivad lahendusi, mis hoiaksid kõiki osapooli, on aga ahastuse äärel, sest inimesi sureb nii vaktsiinide kui ka haiguse tagajärjel, aga süsteemi kõrvad jäävad kurdiks kohe, kui tuua välja, et meil on meditsiinisüsteemis olemas tõhusad ravimid, mis hoiaksid ära 80% hospitaliseerimisi ja ka surmajuhtumeid. See oleks reaalne inimeste päästmine ja abi selleks, et haiglad ei oleks ülekoormatud.

Miks siis seda eiratakse?

See on lihtsalt äri, ei midagi isiklikku! Varro Vooglaid on dokumentide põhjal väga ilusasti välja toonud, miks surutakse inimestele peale vaktsiini ning eiratakse tõhusaid ravimeid, mis on ohutud ja tavameditsiinis pika kasutusajaga. Nimelt ei ole RNA-vaktsiinid saanud mitte kunagi müügiluba, sest nende tõhusus on väga madal ning kõrvalnähud väga tõsised. Selleks, et saada turule ja kogu rahvastikku sellega süstida ehk maksimaalne kasum võtta, oligi vaja tinglikku müügiluba, mis ei kohusta pikaaegseid uuringuid läbi viima. Selleks, et saada selline müügiluba, ei tohi olla ametlikult ühtegi ravimit, mis selle haiguse puhul aitaks. Muidu ei ole põhjust vaktsiini sellisel kiirviisil kasutusele võtta ega peale suruda. Kas pilt hakkab veidi selgemaks muutuma?

Meie teadlased on saatnud põhjalikud analüüsid ja teadustööd ravimite kasutuse kohta valitsusele, terviseametile, teadusnõukojale, aga sellegipoolest ei muutu süsteemis midagi. Inimestel sisuliselt lastakse vaktsiini müügitulu nimel surra. Olulised on rahalised kokkulepped, mitte inimelud.

Mantra, millele seda tehes toetutakse, on vähesed kõrvalnähud andmebaasis. See vastutus lasub aga kõigil, kes süsti on saanud. Eestis on ametlikult kirja läinud surmajuhtumid, kuigi mainekujundusfirmad üritasid seda teemat pehmendada ja tekitasid selle ümber häma. Kui sa ikkagi süstid endale sisse aineid, mis on võimelised kehas probleeme tekitama, siis ei tohiks imestada, kui nad seda ka teevad.

Andmebaaside ja kõrvalnähtude tõsiduse ignoreerimine käib paraku iga vaktsiiniga käsikäes. Inimeste ignorantsus ja müügijutu korrutamine jätkub ka siis, kui panna neile ametlik teadustöö silme ette. Ma muidugi mõistan, et kui müügitöö üks osa ongi luua meeleheidet, et muud valikut ei ole, siis mõtlemine lülitubki välja. Selleks on meeletuid rahasummasid investeeritud, et meile seda kuvandit luua. Ärimees paneb raha taskusse, aga tagajärgedega tegelema ja elama peame ju meie.

Kuritegelikud firmad

Firmad, kes vaktsiine toodavad, on korduvalt inimvastastes kuritegudes süüdi mõistetud ja kohtusse antud.

Kohtujuhtumites on välja toodud, et sihilikult on varjatud erinevaid andmeid, mis on viinud paljude inimeste surmajuhtumiteni ravimite tarbimisel, aga vaktsiinide puhul on loodud nii tugev kaitsemüür hirmu näol, et kõik sinisilmselt jooksevad ilma mõtlemata-uurimata süstide otsa.

Enamikul juhtudel on aga moodsa aja meditsiinis endas kenasti alternatiivsed lahendused olemas ravimite näol, mida manustatakse siiski vaid juba haigestunud isikutele.

Vaktsiinide negatiivsest poolest ei tohi rääkida, sest müügitöö üks külg on olnud ässitada üldsust nende inimeste vastu, kes julgevad probleeme käsitleda. Kui kaua me naiivsuses supleme?

See kõik ei käi aga ainult Covidi vaktsiini kohta, vaid kehtib samamoodi ka juba tavaliseks muutunud süstide kohta. Beebigruppides vestlusi jälgides on näha selgeid seoseid vaktsiinikava ja laste tervisehädade intensiivistumis vahel. Teaduslikud uuringud tõestavad, et selged seosed on olemas. Müügimees aga ainult hämab, et ärge sinna vaadake, see pole nii…

Millegipärast usutakse ikka müügimeest, kes on oma jutu ilusaks lihvinud, et toodet müüa ja kasu saada. Müügimehele luuakse ringkaitset ning ta ei pea sisuliselt enda toote kvaliteedi eest vastutama.

Meie enda ignorantsus

Kõige kurvem asja juures on see, et probleem ei ole seadustes ja andmebaaside olemasolus, vaid inimeste enda ignorantsuses, kes üldse ei uuri, mis nad endasse või oma lastesse süstivad ja kui laiaulatuslikud mõjud sellel tervisele on krooniliste haiguste osas.

Tean seda omast käest väga hästi, sest olen ise selles ignorantsuses istunud. Selline suhtumine on meisse sisse õpetatud juba mitmendat põlvkonda. Ma ei unusta kunagi seda, kui olematu uurimistöö oli mul tehtud ja kui palju ma vaidlesin, et vaktsiinid on kasulikud ja vältimatud, kuni mu poeg tuli mulle rängal viisil õpetama, mis tegelikult toimub.

Minu juttu ignoreeritakse, püütakse roosamannaga üle võõbata ja väita, et see oli erijuhtum, kuigi sarnaseid lugusid on beebigrupid täis ning siiani ei teata, miks lapsed ei maga ja kisavad ning vaevlevad seedeprobleemide käes. Imestatakse, kust tulevad peres enne mitte esinenud rängad haigused, krambid, kõnearengu peetused, käitumisraskused, pidevalt nohus/köhas/kõrvapõletikus olekud jne.

Hakkaks õige avama infolehti ja päriselt lugema, millised kõrvalnähud preparaatidel on ja teeks silmad lahti?!

Covidi vaktsiini puhul me muidugi ei saa lugeda kõrvalnähtude kohta infolehtedelt, sest uuringuid ei ole läbi viidud ning andmed puuduvad. Firmad on olnud väga kavalad, sest nad on teadlikud, et kirja pannakse alla 1% kõrvalnähtudest. Ainus eesmärk on toodet turul hoida võimalikult pikalt.

Jutte kõrvalnähtudest on ka väga palju kuulda. Välismaistest kõrvalnähtude andmebaasidest on aga näha, et neil on täiesti alust. Verejooksud anusest, pearinglus pika aja vältel, vahetult pärast süsti pimedaks jäämised, raseduse katkemised. Trombid igas erinevas variatsioonis, mis on surmajuhtumeid põhjustanud mitu korda rohkem, kui kirja on läinud. Palju on südamepõletikku noortel meestel, rääkimata pikaajalisest väsimusest, millest välja ei tulda, kuid mis näitab ju keha sisulist väljalülitumist. Ja seda kõike ka noortel oma elu alguses olevatel inimestel, kellel eelnevalt ei ole suuremaid tervisehädasid olnud.

Vahel on mul tunne, et eestlane ongi kannatustega nii harjunud, et ei osatagi tervelt ega piinadeta elada.

Kui küsida, miks ei panda kõrvalnähte kirja, on lugu üsna sarnane: ma ju jäin elama, ei tea, kuhu kanda kõrvalnähte ja muidugi eestlastlik „ah, mis nüüd mina!“. Peaasi, et tehtud ja selle ühe haiguse eest kaitstud. Aga ei ole ju!

Ühiskonna kaasaminek pärsib vaktsiini tõhususe kontrollimist

Statistikat soovitakse moonutama hakata, jättes vaktsiini saanutele õiguse end mitte testida erinevates olukordades, kus vaktsiini mittesaanud inimene seda tegema peab.

Kui me tahaksime tegelikult kontrollida vaktsiini tõhusust, siis ei tohiks ühiskond sellega kaasa minna, aga ometigi läheb, mis selgelt näitab taas, et oluline on vaid süsti saanute number, aga mitte sisuline kasu/kahju analüüs. Müügitöö tulemusena meile seda kõike nii esitatakse, aga ise peab ju ka mõtlema siin ilmas. Me ei ole siia sündinud kellegi teise jutte korrutama, vaid ikka oma peaga mõtlema! Meile kõigile on antud oma aju selle jaoks. Ei ole keeruline küsimusi esitada ja neile vastuseid otsida.

Tuhanded inimesed teevad seda juba koroona-olukorra algusest peale ning on selgelt välja toonud erinevad probleemid. See grupp jääb aga praegu veel vähemusse, kes julgeb sõna võtta ning aina enam peab välja nuputama, kuidas infot edastada, sest tsensuur on lihtsalt väga tugev.

Vene aja inimestele peaks ju see probleem tuttav olema, aga ikka ei usuta? Inimesed on ise läbi elanud sellised süsteemid, aga ikka naiivselt kuuletutakse. Vähemusgruppe on alati lihtne ignoreerida, aga läbi ajaloo on just väikesed grupid olnud need, kes aitavad enamusel kriisist välja tulla. Mida suurem hulk inimesi tõele õla alla paneb, seda kiiremini see juhtub.

Mõnes mõttes on ju tore, et inimesed on nii usaldavad ja usuvad heasüdamliku süsteemi olemasolusse, kes päriselt toetab, hoolib, leiab kõigile sobivaid lahendusi. Aga kriitilist mõtlemist on vaja elus endal treenida, mitte eitada ning rünnata neid, kes nn teistsugust juttu ajavad, vaid päriselt uurida, mis selle aluseks on. Jätta vähemalt võimalus, et neil võib olla õigus. Enamik vandenõudest on väga kiirelt ju tõeks osutunud.

Enamik isikuid, kes süsteemi kaitseks sõna võtavad, ei ole kunagi ise ühtegi uurimistööd teinud. On tublid jüngrid, kes korrutavad isanda juttu, kontrollimata selle jutu sisu. Ma tunnen iga selle sisse tambitud suhtumise ja lause ära, sest ise korrutasin samasuguseid mantraid. Kui päriselt avatult ja ilma eituseta lugema hakkasin, muutus kõik. Siis alles sain aru, kui rumal ma eelnevalt olnud olin ja kui suurde ohtu ma ise oma lapse sellega panin. Lõpuks vastutame ja valu tunneme meie, mitte see, kes süste teeb või müüb.

Praegu oleks väga oluline mõtestada ühiskonnas seda, mis on üldse tervis!

Kui inimene on ikka kogu aeg väsinud, temas ei ole elurõõmu, kuskilt valutab, on ärevus, unetus, stress, emotsioonidega ei tulda toime, on asi tervisest kaugel. Meile ei tule tegelikult vähk jt rasked haigused kunagi puhtast õhust ega ka ootamatult – me ise ignoreerime oma keha signaale lihtsalt nii pikka aega. Aeg on vastutama hakata! Reaalsus on see, et müügimees võib küll mesimagusalt rääkida, kuidas tema sinu maailmast kannatused ära kaotab, aga oma elukvaliteeti ja tervist saad tõsta ainult sina ise. Selleks on aga vaja hakata aru saama, millal üldse inimene on terve.

Lääne ühiskonnas on juba väga keerukas tervet inimest leida. Laste osas lähevad asjad iga aastaga aina hullemaks, näitab statistika. Kui palju siis neid kannatusi peab veel tulema enne, kui ühiskond tuleb müügitöö uimast välja ja hakkab päriselt endast hoolima, mitte ei korruta võltshoolimise mantraid, mis kõiki kahjustavad ja on müügimeeste loodud kuvandina meile ette söödetud?

Me peame ühiskonnana julgema vastutada. Isegi siis, kui kogu aeg tehakse sellele süsteemi poolt vastutööd. Peame iseseisvuma ja õppima iseenda tervisega taas sõbraks saama. Võtma eeskuju inimestelt, kes seda juba teinud on. Kui me võtame isikliku vastutuse rõõmuga vastu, sest see on ju meie isiklik elu, mitte kellegi teise oma, siis murrame ka järjest enam müügijutu müürist läbi ning ei lase endale enam pähe määrida asju, mis kehale head ei tee.

Kui sa ise ei ole selleks kõigeks valmis, on see sinu vaba tahe ja valik ning ei minul ega kellelgi teisel ei ole õigust midagi muud sulle peale suruda. Meil on õigus üksteisele vaid suunavat infot mõtlemiseks anda. Otsuse peab igaüks ise tegema vabalt ja survestamata.

Kui sina oled otsustanud minna teha endale Covidi vaktsiini, siis loodan, et see toob lihtsalt hingerahu ja ei vii sinu tervist. Samas ootan ma, et ka minu otsust austatakse, et mina sellist riski enda kehaga ei soovi võtta. Vahel on kurb lugeda, kuidas siis sajatatakse „Sure siis selle haiguse kätte!“. Mina ei soovi kellelegi mitte kunagi halba. Ei soovi, et kannatataks süsti tagajärgede tõttu. Ikka soovin, et läheks hästi ning süst teeks selle vajaliku töö, mis inimesel turvatundeks vajalik. Sama võiks soovida ka neile, kes otsustavad vaktsiini mitte teha, soovida, et kõik läheks hästi.

Maailmas on väga vaja üksteise toetust ja lugupidamist. Oleme muidu sisuliselt kolmanda maailmasõja lävel, aga sellistes asjades ei ole võitjaid. Miks mitte lahendada asju lihtsalt üksteise otsuseid austades. Lõpuks ei ole absoluutselt mitte mingit vahet, kas inimene sinu kõrval on vaktsineeritud või mitte. Vaktsiinid saavad heal juhul tagada vaid selle üksikisiku enda kaitse. Kui oled otsustanud vaktsineerida, siis selle lõpptulemus peaks olema südamerahu, kui ei ole, siis on miski siiski ju valesti…

Merle Martinson

Foto: Ilja Aksjonov + Canva