Foto: antibiotics/ pixabay.com

Antibiootikumide liigtarvitamine on viimastel aegadel üks enim arutatud rahvatervise küsimusi. Enamus lapsi on täisealiseks saades võtnud elu jooksul 10-20 kuuri antibiootikume. Antibiootikumidele resistentsete bakterite levik on tõusuteel ning on väljendatud hirmu, et sel moel liigume meditsiinis tagasi keskaegsetesse tingimustesse, kus kõige lihtsaimgi lõikus oli eluohtlik, kuna puudusid vahendid bakterite kasvu peatamiseks. Isegi USA toidu- ja ravimiohutuse amet FDA on piiranud loomakasvatusel rutiinselt kasutatavate antibiootikumide hulka. Ravimresistentsete bakterite ohu vastu saab meist igaüks teha oma osa, küsides arstilt mõned lihtsad küsimused enne, kui ta retsepti välja kirjutab.

Seekordne “Ajatu” ilmus esimest korda veebruaris 2014.

Bakterid on imetillukesed organismid, mida meie kehas elab miljardeid. Paljud neist on meile väga vajalikud ja mõned kahjulikud. Antibiootikumid on loodud nende kahjulike bakterite hävitamiseks, kuid need ravimid ei tee bakterite hävitamisel “heade“ ja “halbade“ vahel vahet. Teadlased on leidnud, et kasulikud bakterid ei pruugi kunagi taastuda ning nende hävitamine võib viia suurenenud vastuvõtlikkusele infektsioonide ja haiguste osas.