Hirm Zika viiruse ees näib levivat kiiremini kui viirus ise. Hoolimata sellest, et enamik teadlasi jätkuvalt kahtleb selles, kas Zika viirus on mikrotsefaaliaga seotud või mitte, ei hoia meediaväljaanded ennast tagasi. 80% juhtudest ilma sümptomiteta kulgeva viirushaiguse kohta öeldakse “ohtlik” ja “emaüsas loodet sandistav”. Reuters on isegi väljendanud, et Zika viirust kartvad sportlased peaks kaaluma Rio olümpiamängudest kõrvale jäämist. Huvitaval kombel ei tõstata keegi küsimust, et kui see viirus on inimestele teada juba peaaegu 70 aastat, kuidas see on alles nüüd mikrotsefaaliat “põhjustama” hakanud? Milliseid huvitavaid fakte ja küsimusi Zika viiruse kohta veel avalikult eriti ei kajastata? Käesolev kirjutis on järjeks artiklile “Mis on Zika viirus ja kas seda tasub karta?”.

Portaal Zero Hedge on välja toonud huvitava info selle kohta, et biotehnoloogiafirma Oxitec avas 2012. aastal Brasiilias oma esimese suuremahulise geneetiliselt modifitseeritud sääskede kasvatuse, eesmärgiga vähendada dengue-palaviku esinemissagedust. Meeldetuletuseks – dengue-palavikku põhjustab Zika viirusega samasse perekonda kuuluva viirus ning seda levitavad sama liiki sääsed.

2015. aasta juulis, õige pea peale GM-sääskede loodusesse vabaks laskmist Brasiilias Juazeiro piirkonnas, teatas Oxitec uhkusega, et nad on vähendanud Aedes aegypti liiki sääskede populatsiooni enam kui 90% võrra. Samas piirkonnas märgati mõnda aega hiljem plahvatuslikku mikrotsefaalia esinemissageduse tõusu. Kas võib olla, et inimesed läksid oma biotehnoloogiliste katsetega liiga kaugele ning loodus andis omapoolse tagasilöögi?

Kuidas muunduvad GM-sääse organismis viirused?

Oxiteci poolt loodusesse lastud sääsed on geneetiliselt muudetud sel moel, et suurem osa nende järglasi hukkub enne täiskasvanuks saamist. GM-sääskede mõju populatsiooni vähendamisele oleks pidanud toimuma järgmiselt: loodusesse vabastatakse GM-isasääsed, kes paarituvad muundamata emasääskedega. Järglastel avaldub muundatud geen, mille tõttu need hukkuvad enne suguküpseks saamist, juhul kui nende arengutsükli käigus ei ole keskkonnas antibiootikumi tetratsükliini. Siin aga tekib esimene probleem: Brasiilia loomakasvatus on maailmas kolmandal kohal tetratsükliini tarbimise osas. Ameerika agronoomide seltsi uuringus on selgitatud, et loomadele söödetud tetratsükliinist jääb ligikaudu 75% imendumata ning jõuab koos väljaheidetega loodusesse. Esialgu GM-sääskedele pakutud 3-4% ellujäämisevõimalus võib olla selle tõttu kuni 15%, kuna isegi väga madal tetratsükliini kontsentratsioon vastsete elukeskkonnas surub muundatud geeni aktiivsust alla. Kuidas aga võivad muunduda selle sama GM-sääse organismis seni üsna kahjutuks peetud viirused? Iroonilisel kombel on ühe võimalusena Zika viiruse vastu võitlemiseks taas pakutud sääskede geneetilist muundamist.

Kes omab Zika viirust?

Zika viirus ise on patenteeritud Rockefelleri fondi poolt ning seda on võimalik interneti teel omandada igal laboratooriumil, millel on II tasandi kvalifikatsioon bioloogiliselt ohtlike materjalide käitlemiseks. Portaal Global Research esitab küsimuse: miks ei ole asjaolu, et selle viiruse patent kuulub Rockefelleri fondile, saanud enam peavoolumeedia tähelepanu?

Firmad, mis Zika viirust müüvad, toovad eesmärgiks meditsiiniuuringute varustamise vajaliku materjaliga. Loomulikult vajavad teadlased, kes püüavad Zika viiruse vastast ravi või vaktsiini välja töötada, katsete tegemiseks seda viirust. Zika ja paljude teiste viiruste kerge kättesaadavus võib olla aga otsene risk bioterrorismiks. Mis tagab selle, et kasumi nimel tegutsev organisatsioon ei varusta potentsiaalselt ohtlike viirusetüvedega ka neid, kelle plaanid on pigem valgust kartvad?

Kas nelja kuuga saab valmis turvaline vaktsiin?

Portaal RT toob välja, et farmaatsiatööstus näis Zika viiruse puhanguks ette valmistuvat juba pea aasta tagasi. Kui USA-s räägitakse alles vajadusest Zika vaktsiin välja töötada, siis India biotehnoloogiafirma Bharat Biotech International on juba patenteerinud kaks enda välja töötatud vaktsiinikandidaati ning on alustamas selle eelkliiniliste katsetega. Kui need osutuvad edukaks, siis võib juba nelja kuu pärast olla avalikkusele kättesaadav miljon doosi verivärsket Zika viiruse vaktsiini. Loomulikult on tänase “pandeemia” tingimustes firma juht Krishna Ella taotlenud otse India peaministrilt luba kiirendatud korras kliiniliste katsetuste läbiviimiseks – seda ikka “globaalse tervishoiu” nimel.

Võib-olla ei ole mikrotsefaalial Zikaga mitte mingit pistmist?

Hoopis teistmoodi idee mikrotsefaalia põhjuste kohta Brasiilias pakutakse aga välja suurkorporatsioon Monsanto vastases portaalis. Seal tuuakse välja, et mikrotsefaalia põhjustajaks võib olla hoopis joogiveevarudesse lisatud kemikaal püriproksüfeen. Argentina arste koondav organisatsioon Physicians in the Crop-Sprayed Towns on välja andnud raporti, mis näitab, et sääsevastsete moondumist ja hukkumist põhjustavat kemikaali hakati Brasiilias joogivette lisama 2014. aastal. Brasiilia tervishoiuministeerium seostas mikrotsefaalia juhtumid väga kiirelt Zika viirusega, jättes tähelepanuta asjaolu, et sama piirkonna elanikud on juba mõnda aega pidevalt kemikaaliga saastunud vett joonud.

Püriproksüfeeni toodab Jaapani firma Sumitomo Chemical, Monsanto “strateegiline partner“. See on sääsevastsete kasvu inhibiitor, mis põhjustab vastsete väärarenguid, mille tõttu need hukkuvad. See toimib putukale hormoonina, mis pidurdab täiskasvanule omaste tunnuste ja reproduktiivsüsteemi väljaarenemist. Tegemist on endokriinsüsteemi toimimist häiriva aine ja teratogeeniga (tegur, mis põhjustab lootelisi väärarenguid). Arstide liit leiab, et sünnikahjustusega laste hulga plahvatuslik suurenemine piirkonnas, kus on joogivette lisatud püriproksüfeeni, ei ole kokkusattumus. Samuti toovad nad välja, et Zika viirus on traditsiooniliselt üsna healoomuliselt kulgev haigus, mida ei ole varem kunagi seostatud sünnikahjustustega, isegi piirkondades, kus 75% populatsioonist on nakkuse läbi põdenud.

Kas sääskede keemiline tõrje on mõistlik?

Argentina arstide seisukohaga haakub ka Brasiilia arste ja avaliku tervise spetsialiste koondava organisatsiooni Abrasco raport. Ka nemad nimetavad püriproksüfeeni mikrotsefaalia tõenäolise põhjustajana. Raportis mõistetakse hukka sääskede keemiline tõrje, kuna see saastab keskkonda ega vähenda samal ajal efektiivselt sääskede hulka. Abrasco arvates on sellise strateegia taga eelkõige keemiatööstuse ärihuvid, mis on oluliseks mõjutajaks nii Ladina-Ameerika tervishoiuministeeriumite, WHO kui Pan-Ameerika terviseorganisatsiooni otsustes.

Samal ajal jätkab riik kemikaalidega sääskede tõrjumist. 13. veebruaril alustati massilist keemilist sääsetõrjeoperatsiooni, mille käigus 220 000 sõdurit külastavad 3 miljonit kodu 350 linnas, jagades inimestele infolehti. Esmaspäevast neljapäevani käivad 50 000 sõdurit koos munitsipaal-tervishoiutöötajatega kodudes putukatõrjevahendit pritsimas.

Loe lisaks: Brasiilia uuring seab kahtluse alla Zika viiruse ja mikrotsefaalia seose, Jon Rappoport: kuidas leiutada epideemiat, James Corbett: Zika viirus on järjekordne libaoperatsioon

Allikad: Zero Hedge, Your News Wire, RT,  March Against Monsanto, NST

Foto: vallartadaily.com

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.