Toortoitumine lähtub elustiili-filosoofiast, mille kohaselt inimene kui liik ei peaks oma looduslikku ja loomulikku toitu muutma, töötlema ega segama, vaid kasutama oma meeli – maitsmis-, haistmis- ja nägemismeelt –, leidmaks loodusest sobivaid toiduaineid.

Toortoiduks loetakse kuumutamata või kuni 43 ºC kuumutatud taimse päritoluga toitu: puuviljad, aedviljad, roheline lehtköögivili, pähklid ja seemned. Taimne terviktoit muutmata, kuumutamata ja maitsestamata kujul on inimese võimalus olla taas heades suhetes loodusega. Kõik teised liigid Maal leiavad oma toidu otse loodusest, see toetab nende keha kõigil eluperioodidel, aitab neil olla tugevad, terved ja jõulised; kergemini paraneda ja taastuda füüsilistest traumadest.

Naudinguotsimise lõks ja piiratud valikud

Tänapäeva ühiskonnas me töötame väga intensiivselt. Meil on nüüdseks väga keerulised mehhanismid, väga keerulised tooted ja teenused, mis aitavad inimestel kiiresti jõuda naudinguni. On kolm peamist põhjust, mis on selle probleemi tekitanud. Võiksime seda nimetada naudinguotsimise lõksuks, kui stimuleerime kunstlikult dopamiini tootmist narkootikumide ja töödeldud toitude kaudu. Keha annaks meile vale toitumise puhul valusignaali ja seda ta teebki.

Aga valu vältimise protsessis aitavad kaasa moodne meditsiin ja ravimitööstus – inimesi julgustatakse tarbima valuvaigisteid, mis tegelikult viib meid hävimise poole. Elusolend langeb sellesse lõksu, kui ta satub sellistesse keskkonnatingimustesse, mis ei ole tema jaoks loodud. Tulemuseks on piiratud valikud, mis võivad kahjustada või hävitada tervise ja õnne.

10 000 aastat tagasi hakkasime aeglaselt, kuid kindlalt võtma oma menüüsse selliseid toite, mis meie liigile kohased ei ole – see tähendab toite, mida toorelt süüa ei saa. Ja kui evolutsioonilist arengut jälgida, siis niipea, kui me võõra toidu ja küpsetamisega alustasime, kohe me ka nõrgenema hakkasime.

Meie toidulaud on tasakaalust väljas

Miks viimasel ajal on toimunud keha eriti kiire degeneratsioon? Sest viimase saja aasta jooksul oleme kolinud väljast sisse (loobunud päikesest, meil on hirm päikese ees), eraldanud igast asjast rasva ja lisanud seda igale viimasele kui töödeldud toidule koos samuti eraldatud soola ja/või suhkruga.

Oleme löönud tükkideks kõik looduslikud toidud – teinud need mahlaks, jahuks, pudruks, isoleeritud toitaineteks –, seganud seejärel kokku, lisanud veel rasva ja suhkrut-soola, keetnud igaks juhuks läbi, veel igaks juhuks lisanud säilitusaineid jm kemikaale. Seejärel (kuna see töödeldud segu on kaotanud värvi, maitse ja lõhna) lisanud veel tugevaid värve, maitseid ja lõhnu, pannud purki, kleepinud sildi peale ja pannud riiulisse. See võib seal seista aastaid ja oodata oma korda, kui ta jõuab sinu seedesüsteemi, mis sellisest jubedusest hullub. Toitaineline tasakaalutus valitseb inimese toidulaual ajast, mil ta oma liigile omasest toitumisest taganes.

Kas värske vere lõhn tekitab sinus söögiisu?

On teada, et inimene tegutses varem troopilises soojas viljakas kliimas. Tema seedesüsteem, hambad, küüned ja kehaehitus on loodud sööma puuvilja ja pehmeid rohelisi lehti ning õisi, ja meie geneetika ei ole seda unustanud. Võta lammas või talleke, võta suur kausitäis nisuorast või kuhi teravilja, võta puuviljad – millise toidu värv, lõhn ja maitse sind enda poole tõmbab? Karvane loom elusa ja kepslevana? Kas sul on hambaid-küüsi tema rebimiseks, isutab sind värske vere lõhn, kas sul on hambaid kõõluste närimiseks?

Kui sa oled veel inimene, peaks see sul südame pahaks ajama! Kas sulle meeldib närida teri, kuivanud kõvu teri? Kas sulle meeldib neid süüa nii palju, et kõht oleks täis? Kas sulle meeldib mäluda heina – mäluda kohe palju ja kaua ja nii iga päev? Või meeldib sulle kirsside, maasikate, õunte, mangode, arbuusi värv ja lõhn, nende mahlasus ja maitse? Jah, me oleme reisinud – lahkunud oma troopikast. Liikunud põhja, oleme kohanenud karmis külmas ja õppinud sööma, mida kätte saab. Kuid igatsus ja mälestus soojuse järele on jäänud.

Me ehitame enda ümber soojad elamud, paneme selga soojad riided. Igatseme päikest ja lilli. Igatseme ka magusat ja mahlast toitu. Oleme püüdnud seda asendada – aretades magusad juurviljad, aretades neid järjest värvilisemana – porgandid on juba vikerkaarevärvi ja järjest magusamad, mahlasemad. Oleme leidnud, et külmas kliimas on tore süüa loomi. Me oleme ka need oma menüüsse võtnud. Aga kunagisest vähesest tarbimisest on saanud terveid looma- ja taimeliike hävitav intensiivpõllumajandus.

Oleme surunud loomad julmadesse ja hävitavatesse tingimustesse. Me tapame loomade lapsed, et saada endale nende piim. Inimese julmus on arenenud koos tema suutlikkusega. Oleme pidanud ennast looduse kuningaks, arvanud, et võime võtta mingid suvalised materjalid ja need kokku segades endale sisse süüa. Loodus on meie üle naernud: me oleme haiged, ülekaalulised ja viletsad. Looduse kuningas saab olla ainult käsikäes loodusega, omavahelistes heanaaberlikes suhetes. Kõike elavat-olevat austades ja hoides.

Me oleme tugevas toitainelises tasakaalutuses ja sellest aru saades hakanud otsima teed oma tervise hoidmiseks ning taastamiseks.

Õige peab saab toortoitu festivalil nautida

10.–11. augustil toimub Saue vallas Tuula külas toortoidufestival, mis on mõeldud kõigile, kes on huvitatud sellest, kuidas jõuda loomulikul teel tervisliku elustiilini, õppida taimetoitlust ja teada, kuidas saavad puuviljad olla peamiseks inimtoidu allikaks. Festivalil saad nautida suurepäraseid loenguid ja värskeid küpseid puuvilju (loomulikult ka aedvilju, toortoidu suppi, putru, määrdeid, kastmeid, leibu jne), kehalisi tegevusi ja suhelda sarnase mõttelaadiga inimestega.

Festivali peaeesmärkideks on:

– pakkuda ühiskonnas olemasolevale alternatiivset, tervislikku, terviklikku, eetilist ja jätkusuutlikku elamise ja söömise viisi;

– levitada laiemalt loomade ja kogu looduskeskkonna hoidmise ideid;

– olla kohtumispaigaks inimestele, kes on huvitatud tervisest, toortoidust, puuviljadest ja liikumisest.

Üks peamistest põhjustest, miks tulla festivalile, on kogeda rõõmu oma mõtete ja kogemuste jagamisest teiste huvitatud inimestega. Saada inspiratsiooni ja jagada oma unistusi. Me oleme väga tänulikud, et nii palju vahvaid inimesi külastas üritust 2012. aastal. Usume, et sel aastal toimub sama – kõik festivalil osalejad loovad tõeliselt imelise keskkonna olemise nautimiseks. Koos muutub meie hääl tugevamaks ja selgemaks ning me suudame tõsta ümbruskonna teadlikkust.

Sille Poola

Loe lisaks: Toortoidufestival

Fotod: welikeitraw.com, toortoidufestival.ee