Alkoholitarvitamise esmane mõju – lõdvestav ja rahustav tunne on märk peaaegu kohestest alkoholi toimel aju närvirakkudes aset leidvatest keemilistest muutustest. Mida rohkem alkoholi tarvitatakse, seda enam saavad aju tundlikumad piirkonnad mõjutatud ja ka käitumine muutub vastavalt, kirjutab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

Alkohol on toksiline aine, mille mõju kesknärvisüsteemile ja organitele on nii otsene kui ka kaudne. Alkoholitarvitamine põhjustab naudingutunnet ja elevust, kuna alkohol stimuleerib dopamiini tootmist, samas aga rahustab ja vähendab ärevust, kuna alkoholi molekul seondub GABA retseptoritega, mis aeglustavad ajutegevust. Erinevalt toimest glutamaadi retseptoritele muudab etanool GABA retseptorite toimimise hoopis tõhusamaks ja aeglustab seega ajutegevust veelgi enam.

Esimene drink pärsib neid osi ajust, mis on seotud erinevate piirangutega, muutes tarvitaja seetõttu jutukamaks, enesekindlamaks ning ühtlasi vähendades tema sotsiaalset ärevust. Mida enam alkoholi jõuab vereringesse, seda kiiremini väheneb alkoholi stimuleeriv toime ja mõjutatud saavad emotsioonide ning liikumisega seotud ajupiirkonnad. Viimase tulemuseks on meeleolu langus, agressiivsus, viha ning lihaskoordinatsiooni häired.

Alkohol pärsib närvikeskusi ka piirkonnas, mis kontrollib seksuaalset erutust (seda suurendades) ja suutlikkust (seda pärssides). Lisaks võib alkohol võimendada tarvitaja eelnevat meeleolu. Seega, kui keegi on juba eelnevalt kurvameelne, siis alkohol muudab ta nukramaks ja sama mõju avaldub heatujulisel inimesel, muutes teda veelgi lõbusamaks.

Viimaste uuringute kohaselt võib alkoholijoove tõenäoliselt suurendada kalduvust vägivallatsemisele, seda eriti inimestel, kes tavaliselt oma viha ja ärritumist alla suruvad. Põhjuslik seos alkoholitarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel ei ole selgelt määratud. Ühe võimalusena pakutakse, et geneetiline eelsoodumus liigseks alkoholitarvitamiseks on seotud eelsoodumusega vägivaldseks käitumiseks.

Allikas: Novaator

Foto: Derpibooru

Toimetas Õnne Puhk