Mahlu armastame me kõik juua ja meile on õpetatud, et mahl on tervislik. Nõukogude ajal oli poest vahel harva saada vaid sõbralikest sotsialismimaadest pärit ploomi- ja  tomatimahla ja  kui eriliselt vedas, võis vahel harva peale sattuda ka virsikumahlale. Küll aga tegi pea iga hoolas perenaine lugematul arvul mahlu sisse, talveks olid keldrid klaaspudelitest ja kolmeliitristest purkidest lookas. Olid ajad!

Tänapäeval on poes erinevatele mahladele reserveeritud pikad riiulid ja valikuvõimalusi on piisavalt. Iseasi aga on, mida need mahlad kaasajal sisaldavad. Sageli pole mahla algaineks mitte hoolikalt valitud aed- ja puuviljad, vaid pakki pressitud kontsentraat, samuti sisaldavad pakimahlad tihti sama palju suhkrut kui kihisevad-värvilised mullijoogid. Nii tulekski paljudesse poemahladesse kõrge suhkrusisalduse tõttu suhtuda  pigem kui magustoitu, mida võiks tarbida muust toidust erineval ajal. Vastasel juhul rikuvad nad isu ja võivad toidu kõrvale jooduna tekitada nii gaase kui kõhuvalu. Veresuhkru tasakaalus hoidmise eesmärgil  on  poemahlu soovitav  juua vaid klaasike korraga ja sedagi veega lahjendatult.

Vesi on tervislikum kui poemahl

Ükskõik kui tervislikuks, naturaalseks ja vitamiinirikkaks mahlatootjad oma pakimahla ka tituleerivad, tuleks meeles pidada, et kuumtöötlemine vähendab  tugevalt mahlade vitamiinisisaldust, nii kaovad näiteks C-vitamiin kui foolhape. Peale töötlemist mahla tagasilisatud sünteetilised vitamiinid ei ole aga organismi poolt enam nii hästi omandatavad,  kui kuumuse tõttu hävinenud looduslikud kompleksid.

Ka lastele tuleks  janujoogiks ja toidu kõrvale  kindlasti pakkuda pigem puhast vett kui suhkrumagusat mahla.  Kahjuks pole paljudel täiskasvanutel, rääkimata lastest, tänapäeval enam veejoomise harjumust, pigem on tavaks, et janu kustutatakse pakimahla, kihiseva joogi või õllega. Samas on just vesi see,  mis aitab meie keha  ainevahetusjääkidest ja toksiinidest puhtamaks  filtreerida –  ei meie rakusisene,  -väline ega spinaalvedelik kujuta endast suhkruvett. Samuti ei hõlju meie aju mitte suhkrulahuses, vaid ikka  vees. Mõelda vaid, kui palju vaeva peab keha nägema, et magusast mahlast enda jaoks vajaliku vett kätte saada. Suhkur tekitab kehas happelisi  (loe haigusttekitavaid) protsesse, suhkrut  kasutavad õilmitsemiseks  nii bakterid kui muud patogeenid (sh vähirakud), ka viib  suhkur  meie kehast välja  aluselisi mineraale (Ca, Mg)  ja energiatootmiseks nii vajalikke B-vitamiine.

Toormahl on tulvil vitamiine

Kes veejoomisele lisaks ennast aga  tõeliselt hellitada tahab,  võiks panustada hoopis  isetehtud toormahladesse. Värskelt pressitud aed- ja puuviljamahlade segu  on pungil kõikmõeldavaid vitamiine, mineraale ja bioflavonoide, mis õnnistavad  nii keha kui vaimu. Kui mahl peale tegemist kohe ära tarbida, ei ole vaja muretseda ka C-vitamiini oksüdeerumise  pärast.  Vähem oluline pole seegi, et kardetud  taimekaitsemürkide jäägid jäävad kinni  viljade kiudainesse ega jõua seega mahla.  Kel oma aed, see võib mahlamasinasse  ohtralt lisada aias kasvavaid rohelisi lehti (võilille, naati, kõrvenõgest, vesiheina etc.)  Rohelistes taimedes olev „vedel päike“  ehk klorofüll on oma biokeemilise struktuuri poolest teatavasti väga hemoglobiini sarnane ja seega tugevalt verd turgutava toimega.

Aeglaselt pressitud mahl

Parima mahla saab nn aeglase  mahlamasinaga, mis  tagab mahla  maksimaalse toitainete sisalduse ega lase sellel hävineda  tavalises mahlapressis tekkiva liigse kuumuse tagajärjel. Samuti  säilib nii pressitud mahlas parimal moel viljade maitse ja  aroom. Üllatusena on aeglaselt pressitud mahla kogus suurem ja jäägid väiksemad, kui kõrgetel tuuridel undava kiirpressiga tehtud mahla puhul. Mahlamasinasse tehtud investeering on kindlasti elutervem ja perspektiivikam lahendus  kui apteegikettide doteerimine.

Enamus haigusi vallandub siis, kui kehal jääb puudu olulistest toitainetest, mis aitavad võidelda  keskkonnast pärit stressorite ja neist tingitud vabaradikaalsete kaskaadreaktsioonidega. Kui  organismil pole  piisavalt varusid tekitatud kahjude puhverdamiseks,  ei lase ka tagajärjed end kaua oodata. Toormahlad on ambroosiaks haigusest puretud kehale ja toimivad  supertoonikuna  väsimuse ja halva tuju puhul.   Mitte  ilmaasjata ei soovita tuntud  integratiivse meditsiini arstid toormahlu oma vähihaigetele ja depressioonis  patsientidele – see  on kiireim tee  kehale vajalike toitainevarude ja  elujõu taastamiseks.

Lõpetuseks paar vapustavalt maitsvat mahlasegu

• Energiat andva detoks-segu saate, kui segate kokku  varsselleri,  peedi, sidruni, õuna ja peotäie aiast korjatud rohelist.
• Pressige toonusttõstvaks mahlaks porgand, apelsin,  pisut värsket  ananassi ja rohelisi lehti.
• Rannahooaeg on küll läbi saanud, kui sellest hoolimata võite katsetada tselluliidi sulatamist greipfruudi, porgandi ja arbuusi mahlasegu abil.

Kõige kasulikum on värskelt pressitud toormahlu juua just tühja kõhu peale, kuna siis assimileerib keha  toitaineid kõige ahnemalt.  Ka toormahlu soovitatakse lahjendada veega, eriti juhul, kui tegu on magusatest puuviljadest  (mango, pirn) ja tärkliserikastest aedviljadest (peet) tehtud segudega.

Liisu Orav

Allikad:

Patrick Holford & Debora Colson, “Optimum Nutrition for Your Child”
Hiromi Shinya, “The Microbe Factor”
Max Gerson, “A Cancer Therapy: Results of Fifty Cases and the Cure of Advanced Cancer by Diet Therapy : A Summary of 30 Years of Clinical Experimentation”
David Wolfe, “Eating for Beauty”
Jon Barron, “Lessons From The Miracle Doctors”

Foto: healthyfoodhouse.com