Kujuta ette, et alla kukub reisilennuk ja suur osa reisijatest hukkub. Võid kindel olla, et see uudis jõuaks iga suurema ajalehe esikaanele. Tegelikult kukub piltlikult öeldes IGA PÄEV alla 8-10 lennukit, mille kõik reisijad surevad vähki. Igal aastal diagnoositakse vähk ligi kahel miljonil ameeriklasel – iga kolmas inimene saab millalgi elus vähidiagnoosi, seda hoolimata viimase poole sajandi jooksul saavutatud tohututest edusammudest tehnoloogia alal.

Lääne meditsiin ei ole sammugi lähemal “vähiravimi” leidmisele, samal ajal kui vähk on muutunud lausa uskumatute mõõtmetega ülemaailmseks epideemiaks. Statistika räägib üsnagi ilmekalt iseenda eest:

•  20. sajandi algul haigestus vähki üks inimene kahekümnest;
•  1940-ndatel haigestus vähki üks inimene kuueteistkümnest;
•  1970-ndatel haigestus üks inimene kümnest;
•  tänapäeval haigestub üks inimene kolmest!

USA haiguste kontrolli- ja tõrjekeskuse CDC andmete põhjal diagnoositakse 2013. aastal eeldatavasti umbes 1 660 290 (1,66 miljonit) uut vähijuhtumit1. Kui vähi põhjustatud surmade arv väheneb, siis miks esineb vähki inimeste seas üha rohkem? Vastus on lihtne: kogu 40-aastane vähi vastu peetud sõda on üks suur farss.

Vähiepideemia on tõeline õnnistus suurtele ravimifirmadele. Need firmad on algatanud tuliseid kampaaniad võimalike vähiravimite vaigistamiseks. Seda kõike kajastab hästi üks dokumentaalfilm pealkirjaga “Cancer: Forbidden Cures”:

Vähimasin

Tuleb mõista seda, et vähk kujutab endast suurt äri. Vähiga võitlevad organisatsioonid ei kuluta peaaegu sentigi oma miljardite dollariteni küündivatest ressurssidest tõhusate ennetusstrateegiate väljatöötamiseks. Tähelepanu ei pöörata toitumisnõustamisele, füüsilise trenni soovitamisele ega teavitustööle ülekaalulisuse vallas. Selle asemel kulutatakse kogu raha vähi ravimiseks pärast haiguse ilmnemist, mitte vähi ennetamiseks ega toimiva ravimi otsimiseks.

Miks tappa kuldmune munev hani? Kui need organisatsioonid suudavad seda hästiõlitatud vähimasinat töökorras hoida, teenivad nad ka edaspidi tohutut kasumit kemoteraapia ravimite, kiiritusravi, diagnostiliste protseduuride ja lõikuste pealt.

Keskmisel vähihaigel kulub haigusega võitlemiseks 50 000 dollarit. Kemoteraapia ravimid kuuluvad kõige kallimate ravimitüüpide hulka. Paljude kemoteraapia ravimite hind ulatub 3000 dollarist 7000-ni ja seda vaid ühe kuu annuse eest.

Kui vähiga võitlevad organisatsioonid lubaksid kellelgi välja töötada tõhusa ravi, siis kaoksid seeläbi ka nende patsiendid. Nende organisatsioonide jaoks on mõistlikum hoida vähihaigeid inimesi küll elus, kuid neid mitte tervendada, et patsiendid tuleksid ravi saamiseks üha uuesti tagasi. Kuidas see ühiskondlik koletis küll sündis?

Ülalmainitud dokumentaalfilm on vägagi informatiivne. Filmis on detailselt välja toodud, kuidas ravimitööstus lõi partnerisuhte Ameerika meditsiiniassotsiatsiooni AMA-ga ning mõtles 20. sajandi algul välja geniaalse plaani, kuidas üle võtta kogu meditsiinisüsteem nelja kiire ja lihtsa sammuga. Lühidalt öeldes nägi plaan välja umbes nii:

1. Rahvusvahelised pankurid, kellele kuuluvad ravimi- ja keemiafirmad, said rohkem kui sada aastat tagasi enda kontrolli alla kogu meditsiini haridussüsteemi.

2. Pankurid andsid abiraha AMA-le ja juhtivatele meditsiinikoolidele vastutasuks kohtade eest nende asutuste juhatustes ja otsustusõiguse eest strateegia määramisel.

3. Kõige lõpuks saavutasid pankurid oskuslikult kontrolli peaaegu kõigi riiklike reguleerivate asutuste üle, mis on seotud meditsiini praktiseerimisega.

“Ära mitte MÕTLEGI kedagi ravida!”

Hoolimata tohutust rahahulgast, mis tänapäeval vähiuuringute jaoks eraldatakse, sureb kaks kolmandikku patsientidest juba viie aasta jooksul pärast seda, kui nad on läbi teinud tavalise kolmeosalise vähiraviprotseduuri, kuhu kuuluvad lõikus, kiiritusravi ja kemoteraapia. See pole iseenesest üllatav, kui arvestada seda, et kaks neist kolmest ravimeetodist on ka ise kantserogeensed! Ühe uuringu põhjal on kemoteraapia kasulik ainult umbes ühele inimesele kahekümnest.

Viimase saja aasta jooksul on välja töötatud mitu naturaalset vähiravimeetodit, mida on ka edukalt kasutatud vähihaigete patsientide raviks Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides. Meditsiinimonopol on need kõik ägedalt maha teinud, vaigistanud ja vaiba alla pühkinud. Arste ja teadlasi on rünnatud, laimatud, vangi saadetud ja nende karjäär rikutud, sest nad julgesid vastu seista meditsiiniasutuste kehtestatud korrale.

Ka tänapäevani kasutatakse meditsiinis usutavuse arutamise puhul “konkurendi” sünonüümina sõna “šarlatan”.

Iga vähegi mõeldav naturaalne ravimeetod kohtab suurt vastuseisu ravimi- ja meditsiinitööstustelt, kelle eesmärgiks on kaitsta meditsiinimonopoli. Ravimifirmad ei huvitu naturaalsetest ainetest, mida neil pole võimalik patenteerida, sest see vähendaks nende sissetulekuid. Firmad on valmis kasutama – ja on varemgi kasutanud – äärmuslikke meetmeid, et takistada tõhusate naturaalsete ravimeetodite ehk “ohtlike konkurentide” kohta käiva tõe jõudmist laiema avalikkuse ette.

Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiametit FDA rahastavad nüüd tänu PDUFA seadusele peamiselt ravimifirmad, mistõttu on ka FDA kogu protsessi kaassüüdlane. FDA piirab rahva kaitsmise ettekäände all võimalike konkurentide tegevust, kuigi tegelikult kaitstakse nõnda ainult ravimifirmade kasumit.