“Veel paar aastat tagasi arvasid teadlased, et nisust leitav gluteen kutsub reaktsiooni esile ainult nendel inimestel, kellel on tsöliaakia või nisu allergia. 2013. aasta alguses sai aga selgeks, et tsöliaakiat mittepõdevad patsiendid võivad kogeda gluteeni või nisu suhtes tundlikkust. Samuti seostub see tavaliselt ka teiste allergiate ja talumatustega,” vahendab Banaanisaar.

Eksperdid on ühel nõul, et inimestel esineb gluteeniga seonduvalt nisu allergiat, tsöliaakiat ja gluteeni tundlikkust. See viimane on uuem asi, sellist seisundit varem ei tunnistatud.

Kui suur osa populatsioonist peaks nisu vältima? Üks 1000-st inimesest võib olla nisu allergiaga ning peaaegu üks 100-st võib põdeda tsöliaakiat. Tundlikud on ses suhtes veel rohkemad.

Tsöliaakia on viimastel aastatel muutunud aina sagedasemaks. Kui neid numbreid vaadata, siis tuhanded inimesed võiks leida oma probleemidele kergenduse lihtsalt toitumise muutmisega.

Kuigi gluteenitundlikkus leiab arstide seas aina laiemat tunnustust, ei teata siiani kuidas see täpselt toimib. Ei tea palju gluteeni inimene talub, on see tundlikkus tagasipööratav, millised on pikaajalised tagajärjed, kui inimene jätkab gluteeni söömist jne.
Praegu on sellisel juhul põhiline soovitus olla gluteenivabal toitumisel, kuid proovida iga aasta lühikest aega uuesti gluteeniga toite, et näha keha reaktsiooni.

Põhjus, miks arstid on vahest gluteenivaba toitmise osas tõrksad peitub asjaolus, et täisterad omavad ka kasulikku efekti, neis on mitmeid mikrotoitaineid, mis gluteenivabal toidul võivad jääda saamata.

See, et mõnel inimesel on pähkli allergia ei tähenda, et kõik inimesed saaksid kasu pähklite vältimisest. Gluteeniga on veidi sarnane lugu.
Kusjuures, on isegi vastupidist leitud. Hispaania teadlased uurisid teemat ja leidsid, et kuu aega gluteenivabal toidul võib kõhu mikroobidele ja immuunfunktsioonidele hoopis kahjulik olla, tuues potentsiaalselt kaasa soolestikus “halbade” bakterite vohamise. Miks? Sest needamad komponendid, millega gluteenitundlikel inimestel on probleeme, nagu fodmap ja fruktaanid, võivad soolestikus töötada kui prebiootikumid ning “häid” baktereid toita.

Siin on üks AGA.
Gluteeni mõte on tihtipeale hoida toitu koos, seda lisatakse taimsetesse vorstidesse, isegi saia, et see oleks kohevam ja hoiaks ilusti kokku. Gluteenivabades toitudes asendatakse gluteen tihtipeale rasva ja suhkruga. Ja kui nüüd põhiosa ise on nt valge riisi jahust, sinna juurde lisatakse hulk rasva ja valget suhkrut, siis on tegemist üsna tühjade kaloritega. Valge rafineeritud jahu ja suhkur mõjuvad teatavasti kõhu mikroobidele tapvalt, samuti soodustades ebasoodsate bakterite kasvu.
Ning alati tasub meeles pidada, et gluteen on soolestikus seisev liim ega tee vahet, kas ta on tsöliaakia haige sooles või terve inimese sooles – põletikku ja teiste toitude raskemat seedimist soodustab ta igasuguses soolestikus, eriti suurtes kogustes.

Puuviljad on see-eest suurepärased kalorite, kiudaine ja vitaminide allikad. Juurvilju loetakse parimaks mineraalide allikaks. Just need toidud mõjuvad soolestikus ka prebiootikumina, toites meile soodsaid baktereid.

Gluteenitalumatus käib tihtipeale koos piimatalumatusega (laktoos või kaseiin), kuid põhiliselt jäetakse välja lihtsalt gluteen. See muidugi võib anda ka selgitust, miks taimsel toitumisel võib leida leevendust, kuid mitte tervenemist – kui inimene jätkab gluteenirikaste toitude söömist, muutust ei tule. On ka leitud, et kui tekib üks toiduallergia või talumatus, järgnevad teised – muna, nisu, piim ja kala on kõige levinumad.

Allikad: Banaanisaar, lingid artikli sees

Foto: chipsrestaurants.com

Toimetas Liisa-Indra Pajuste