Foto: geralt/ pixabay.com

Väärkohtlemine on igasugune käitumine, mille eesmärk on teist inimest kontrollida ja allutada hirmu, alanduse ning füüsilise või verbaalse rünnaku kaudu. Emotsionaalne väärkohtlemine on võrreldes füüsilise väärkohtlemisega sageli alahinnatud ning paljud inimesed ei ole isegi teadlikud, et nende käitumist saab väärkohtlemiseks nimetada.

Emotsionaalseks väärkohtlemiseks liigitub mistahes tegu, mis asetab inimese emotsionaalse ehk tundelise pinge seisundisse. Seda väärkohtlemise liiki peetakse kõige raskemini äratuntavaks liigiks, mis võib esineda nii iseseisvalt kui ka koos teiste väärkohtlemise liikidega. See võib hõlmata erinevaid taktikaid alates pidevast kritiseerimisest kuni hirmutamise, manipuleerimise ning alatise rahulolematuseni.

Emotsionaalne väärkohtlemine on nagu ajupesu, mis süstemaatiliselt kulutab ohvri enesekindlust, eneseväärikust, usaldust enda suhtes ning minataju. Ei ole oluline, kas selleks on pidev riidlemine ja naeruvääristamine, hirmutamine või peidetakse seda käitumist „juhendamise“, „õpetamise“ või „nõuannete“ sildi alla – tulemused on sarnased. Lõpuks kaotab ohver võime iseennast tajuda ning väärtustada. Emotsionaalne väärkohtlemine põhjustab haavu, mis on nähtamatud, kuid võivad ulatuda palju sügavamale ning kesta kauem kui füüsilise väärkohtlemise tagajärjed. Lapsepõlvetrauma üleelamine suurendab hiljem depressiooni, söömishäirete, abielu- ja muude probleemide tekkimise riski.