Eesti keeles kutsutakse taimetoitlasteks nii inimesi, kes on loobunud lihast, kui ka neid, kes ei tarbi üldse mitte midagi loomset. Mis vahe siis ikkagi täpselt on veganil, vegetaarlasel ja taimetoitlasel, seletab lahti Vegan.ee.

Kes on vegan?

Vegan on inimene, kes on otsustanud mitte süüa liha-, muna– ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi nagu näiteks želatiin ja mesi. Võib öelda, et toitumuslikus mõttes on vegan täistaimetoitlane. Liha alla kuulub mistahes elusolendi liha: imetajad, linnud, kalad, mereannid, molluskid jmt. Teisisõnu ei söö vegan ühtegi loomset toodet. Küll aga pole kuidagi veganluse põhimõtetega vastuolus imikute rinnaga toitmine.

Kuid veganlus ei piirdu ainult toitumisega, vaid on elamise viis laiemalt. Veganid väldivad ka tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu: peamiselt nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill, siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalusel kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning mis on loomade peal testitud. Reeglina ei poolda ega külasta veganid ka loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused.

Mida vegan siis sööb?

Vegani toidulaud on tegelikult väga mitmekesine ja toitev. Kui loomseid toite mitte süüa, jäävad alles:

• teraviljatooted (nt leib, küpsetised, tatar, amarant, kinoa, hommikuhelbed, müsli),
• kaunviljad (eri oad (aed-, põld-, hiid-), läätsed (punased, rohelised, beluga jpt), herned),
• köögiviljad (nt porgand, kartul, brokoli, lillkapsas, mais, tomat, seller, spargel),
• puuviljad (nt õun, avokaado, melon, banaan, ploom, apelsin, pirn),
• seemned (päevalille-, kõrvitsa-, seesami-, mooni-, chia-, kanepi-, lina-),
• mandlid ja pähklid (Kreeka, para-, India, sarapuu-, kookos-, pekaani-),
• marjad (maasikas, viigimari, kirss, mustikas, pohl, goji-),
• seened (kukeseen, austerservik, šampinjon).

Samuti söövad veganid taimedest, seentest ja muust mitteloomsest valmistatud pool- ja valmistooteid (nt tofu, sojapiim, taimsed pasteedid jms). Vegantoidud võivad olla nii toored kui küpsetatud toidud, näiteks salatid, smuutid, pastad, supid, praed, kastmed, küpsetised, ahjuroad, koogid, tordid, kommid, šokolaadid, määrded ja väga palju muud. Saadaval on ka vorsti, viineri, kotleti, juustu, piima, jogurti, jäätise, majoneesi jne maitseid ja tekstuure matkivaid taimseid alternatiive. Vegan määrdeid, kastmeid ja jooke tehakse enamasti pähklitest, seemnetest, kaun- või teraviljadest ning toitvaid kotlette ja pihve köögi-, kaun- ja teraviljadest. Enamikke tuntud toite (näiteks jäätist, makarone juustuga, kreemitorti, pikkpoissi) saab lihtsasti valmistada ka taimsetest toiduainetest. Vegantoitude tegemine pole seejuures raskem või ajakulukam, tuleb vaid retsepte uurida, soovitatavalt uusi maitseid ja toite proovida ning natuke harjutada.

NB! Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi vmt tarbimisele, kuigi veganid peaksid arvestama, et paljude alkohoolste jookide tootmises kasutatakse loomseid aineid ning et tubakafirmad teevad loomkatseid.

Kes on vegetaarlane?

Vegetaarlane ehk vegetariaan (või mõnel pool ka vegetaar) on inimene, kes on otsustanud mitte süüa liha ja kala. Seejuures sööb vegetariaan piimatooteid, muna ning mett. Vegetaarlane püüab tõenäoliselt vältida ka loomset päritolu želatiini (saadakse loomakontidest) ning paljude juustude koostises olevat laapi (vasika mao limaskestast). Täpsemalt liigitatakse pooltaimetoitlasi veel lakto-ovo- või lakto-vegetaarlasteks. Esimene tarbib piima- ja munatooteid, viimane on munatoodetest loobunud.

Kes on taimetoitlane?

Eesti keeles kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetaarlasi ehk kõiki, kes toituvad lihavabalt. Ka mõned muidu lihast loobunud, kuid kala söövad inimesed kutsuvad end taimetoitlasteks. Veganid eelistavad taimetoitlasteks nimetada aga vaid veganeid ning peavad vegetaarlasi pooltaimetoitlasteks, sest viimased söövad loomset päritolu piimatooteid ja mune.

Kust on sõna “vegan” pärit?

Aastal 1847 Manchesteris Ühendkuningriigis asutatud The Vegetarian Society (vegetaarlaste ühing) sõnul on inglisekeelne sõna vegetarian (vegetariaan) tuletatud ladinakeelsest vegetus‘est, mis tähendab elusat või jõulist. Teisalt väidavad Oxford English Dictionary (Oxfordi inglise keele sõnaraamat) ja mõned teised allikad, et sõna moodustati vegetable’ist (juurvili) ja liitest “-arian”. 1944. aastal eraldus The Vegetarian Society’st  täistaimetoiduline grupp, mille liige Donald Watson (1910-2005) hakkas välja andma infolehte Vegan News (vegan uudised); sõna vegan moodustati vegetarian’i kolmest esitähest ja kahest viimasest tähest. Watsoni sõnul tähistas see vegetariaani algust ja lõppu. Peagi asutati ka maailma esimene vegan selts (The Vegan Society) ning pandi paika veganluse definitsioon:

“Veganlus on eluviis, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires välistada igasugune loomade julm kohtlemine ja ärakasutamine toiduks, riietuseks või muul eesmärgil.”

Allikas: Eesti Vegan Selts

Foto: drgullo.com

Toimetas Sander Soomaa