13. aprill 2013 kell 9:10
Stanfordi ülikooli teadlased on leidnud ravimi, mis võib osutuda imeravimiks nii rinna-, munasarja-, jämesoole-, maksa- ja eesnäärmevähi kui ka kõikide teiste vähiliikide ravimisel. See toimib ühe kindla valgu mõjutamise kaudu, mis on kehale n-ö „ära puutu“ signaaliks. Valku nimega CD47 toodetakse tervetes vererakkudes. Teadlased tegid kindlaks, et ka vähirakud suudavad seda valku toota, pettes sel moel ära immuunsüsteemi, nii et see ei hävita kahjulikke rakke ära.
Seda avastust silmas pidades töötasid teadlased välja antikehad, mis blokeerisid vähirakkude toodetava CD47 nii, et immuunsüsteem sai vähirakke hävitada. Seni on seda katsetatud laborihiirtel, kelle kehasse on eelnevalt siirdatud erinevaid inimeselt pärinevaid vähirakke. Siiani on teadlaste toodetud antikeha kõikidel juhtudel sundinud hiire immuunsüsteemi vähirakke hävitama.
Bioloog Irving Weissman kommenteeris, et „antikeha suudab kas ravida kasvaja või aeglustada selle kasvu ning ennetada metastaaside teket“. Ravi kõrvalnähuna ründas hiire immuunsüsteem lühiajaliselt ka terveid rakke, kuid teadlaste sõnul on selle mõju väga väike, võrreldes selle kahjuga, mida antikehad tegid vähirakkudele.
Weissmani juhitud teadlaste grupp on saanud 20 miljoni dollari suuruse grandi, et liikuda loomkatsetelt edasi katsetustele ravimi ohutuse kohta inimestel.
Vähiuurija Tyler Jacks, kes töötab Massachusettsi tehnoloogiainstituudis Cambridge’is, arvas, et kuigi selle uurimuse tulemused on paljulubavad, on vaja teha laialdasemaid uuringuid, et leida kinnitust sellele, kas tulemused kehtivad ka inimeste puhul. “Reaalse kasvaja mikrokeskkond on üsna palju keerulisem kui siirdatud kasvajal ning on võimalik, et tegelikul kasvajal on ka teisi mehhanisme, mis immuunsüsteemi alla suruvad,” ütles Jacks.
Samuti on oluline uurida, kuidas CD47 antikehad toimiksid koostöös praegu kasutusel olevate vähiravimitega. Näiteks keemiaravi tõttu toodavad ka terved keharakud rohkem CD47 signaalvalku ning sel juhul läheks CD47 antikehade kasutamine vastuollu ravi eesmärkidega.
Allikad: Nature World News, Science Mag, PNAS
Pilt: nursingcrib.com
Toimetas Katrin Suik
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.