Pilt: ekraanikuva filmist

Dokumentaalfilm „We´re All Plastic People Now“ süveneb sellesse, kuidas meist on saanud enda loodud prügi kehastus. Režissöör Rory Fielding lasi oma perekonna neljal põlvkonnal võtta vereproovid plastist saadud kemikaalide suhtes ja tulemused olid murettekitavad.

Paljud plasti valmistamiseks kasutatavad kemikaalid on sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, mis jäljendavad, blokeerivad või häirivad loomulikke hormoone, põhjustades probleeme mitmesugustes füsioloogilistes funktsioonides, nagu kasv, ainevahetus ja paljunemine.

Ettevaatust, mikroplast!

Osasid sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid kemikaale peetakse ka östrogeenseteks kantserogeenideks, mis jäljendavad östrogeeni toimet organismis, suurendades seega östrogeenitundlike vähivormide riski.

 Plastkõrs, veepudel, toidupoest pärit kilekott: need ühekordselt kasutatavad plastmaterjalid tunduvad nii kahjutud. Kahjuks on selle äraviskamiskultuuri areng kaasa aidanud plastjäätmete kasvavale koormale, mis ohustab keskkonda, elusloodust ja meie enda keha.

Kasutuselt kõrvaldatud plastid on valmistatud peamiselt naftakeemiast (1) ja lagunevad mikroskoopilisteks fragmentideks, mida nimetatakse mikroplastiks ja mis varitsevad elusorganisme kõikjal, alates ookeanide sügavusest kuni toidu ja õhuni. See on kainestav reaalsus, rõhutas Emmy auhinna võitnud dokumentaalfilm „We’re All Plastic People Now“ („Me kõik oleme nüüd plastinimesed“).

Plastireostus on muutunud aina koormavamaks

Film süveneb sellesse, kuidas meist on saanud enda loodud prügi kehastus. Näitleja ja ookeanide kaitsja Ted Danson tutvustas filmi 2024. aasta Santa Fe filmifestivalil (2). Kuigi film illustreerib lühidalt mikroplasti laastavat mõju mereelustikule, eriti plasti täis merikilpkonnadele, tuleb selgelt välja häiriv tõsiasi – inimesed ei ole plastireostusest lahus.

Nagu filmis osalenud Miami ülikooli teadlane David A. Davis tabavalt ütleb: „Vesi on elu, nii et kui vesi on saastunud ja meil on vetevalvurite liike, nagu delfiinid ja merikilpkonnad, kes jäävad samuti haigeks, võime eeldada, et ka meie jääme haigeks.“

Uuringud on tuvastanud mikroplasti inimese kudedes, sealhulgas ajus (3), kopsudes (4), neerudes, maksas (5) ja südames (6), aga ka inimese veres (7) ja väljaheidetes (8). Isegi imikud puutuvad kokku mikroplastiga alates ema platsentast kuni rinnapiimani, millest nad toituvad (9).

Dr Antonio Ragusa, uuringu juhtivteadur platsentas leiduva mikroplasti alal ja üks dokumentaalfilmis esile tõstetud ekspertidest, nimetas inimesi otsesõnu “küborgideks“, kuna meie kehad ei ole enam puhtalt bioloogilised, vaid on muutunud osaliselt plastiks.