Seemnevedeliku kohta on käibel mitmeid rahvajutte. Nii olete kindlasti kuulnud, et sel on nahka noorendav efekt või ka näiteks seda, et tegu on väga kaloririkka ollusega. Mida seemnevedelik aga tegelikult sisaldab ning missugused tegurid selle tervist ja heaolu mõjutavad?

Hoolimata petlikust muljest, nagu tuleks seemnevedelikku korraga palju, täidab üks ejakulatsioon keskmiselt vaid teelusika. Seemnepurske täpse koguse määrab ära mehe vanus, tema erutuse aste ning ejakulatsioonide sagedus. Ühes teelusikatäies seemnevedelikus on seemnerakke ca 200-500 miljonit, üllataval kombel moodustavad spermatosoidid seemnevedelikust aga vaid 1 protsendi. Seega tekib õigustatud küsimus: millest see ülejäänu siis koosneb?

Lisaks spermatosoididele sisaldab seemnevedelik veel ka fruktoosi, vett, C-vitamiini, sidrunhapet, ensüüme, valke, happesuse reguleerimiseks vajalikke fosfaate ja bikarbonaate ning tsinki. Just viimane võib olla põhjuseks, miks räägitakse seemnevedeliku kasulikust toimest nahale – sisaldavad ju ka enamus probleemsele nahale mõeldud kreemidest tsinki.

Tsinki peetakse nii immuunsus- kui intelligentsusmineraaliks, kuid lisaks sellele on tsingil ülitähtis roll ka hormonaalse tasakaalu tagamisel, testosterooni tootmisel ja viljakuse säilitamisel ning seda nii naiste kui meeste puhul. Poleks paha meeles pidada, et mees kaotab ühe ejakulatsiooniga keskmiselt 3-5 mg tsinki, seega tuleks hea seista selle eest, et tsingivarusid toiduga taastataks. Päevane soovituslik annus on tsingi puhul on 15 mg, suuremate hormonaalsete probleemide ja viljakushäirete puhul on terapeutiliseks doosiks 50 mg. Teadmiseks, et erilise tsingirikkusega paistavad silma just mereannid, ega rahvasuus kiideta ilmaasjata kala kui meheliku võimekuse tõstjat. Rohkelt tsinki sisaldab ka küüslauk, koos sibulaga tõstavad nad ka teraviljadest pärit tsingi biosaadavust. Tsingirikaste toitudega võib lähemalt tutvuda siin.

Kaloririkkusega seemnevedelik just silma ei paista – tavapärane ejakulatsioon annab vaid 5 kalorit, mis tulenevad põhiliselt valkudest ja fruktoosist, mida sekreteerib eesnääre, et spermatosoididel oleks “ujumiseks“ piisavalt energiat.

Seoses keskkonnamürkide, viletsate toiduvalikute, passiivse elustiili ning suurenenud alkoholi ja ravimite tarbimisega, on meeste sperma kvaliteet viimasel ajal kahjuks tugevalt langema hakanud. Võrreldes viiekümne aasta taguse ajaga on tugevalt vähenenud nii keskmise mehe aktiivsete spermatosoidide arv, kui nende elujõud ja liikumiskiirus (motiilsus). Kuigi sageli seostatakse viljatust eelkõige naiste halva tervisega, on tõsiasi, et ca 30% juhtudest peitub probleemi põhjus otseselt meeste kehvas tervises.

Hea uudis on aga see, et elustiili muutuste ja läbimõeldud toitumisega on võimalik enda jaoks nii mõndagi ära teha. Tähtsa tõsiasjana väärib meelespidamist fakt, et täna tehtud toidu- ja joogivalikud mõjutavad seemnerakkude kvaliteeti veel ka kolme kuu pärast…

Liis Orav

Allikad: Nutra Ingredients, Toitumistarkus, Insite Kit, Kate Neil ja Patrick Holford ”Balancing Hormones Naturally”, Jon Barron ”Lessons From The Miracle Doctors”

Foto: babble.com