USA neurokirurg Russell Blaylock on uurinud alumiiniumi kasutamist vaktsiinides ja selle mõju inimesele. Selle aasta alguses avaldas ta uurimuse keemiapilvedest, alumiiniumi nanoosakestest ja nende mõjust meie tervisele.

Alumiiniumit ja elavhõbedat kasutati aastakümneid vaktsiinide koostisosadena. Vaktsiinide arenedes hakati nende koostises kasutama imepisikesi nanoosakesi, mis on vaktsiinide koostises tänapäevani.

Russell Blaylock väidab oma uurimuste põhjal, et ka keemiapilvedes kasutatakse alumiiniumi nanoosakesi, mis liiguvad sisse hingates väga lihtsalt aju selle osani, mis mõjutab mälu ja emotsioone. Ka näiteks Alzheimeri tõbe põdevatel inimestel on alumiiniumi tase selles aju osas kõrge ja nanoosakeste liiga kõrget taset pea- ja seljaajus seostatakse neurodegeneratiivsete häiretega – peale Alzheimeri ka veel näiteks Parkinsoni ja Lou Gehringi tõvega.

Alumiiniumiosakesete suurtes kogustes õhkupaiskamine on eriti ohtlik selle tõttu, et seda hingavad sisse kõik inimesed, näiteks lapseootel emad ja nende veel sündimata lapsed, kelle aju arengule vere kaudu jõudev nano-alumiinium kindlasti hästi ei mõju. Ohus on ka väikesed lapsed, kes viibivad palju „värskes“ õhus ning kuna alumiiniumi osakesed on imetilluksed, siis ei filtreeri neid välja ka näiteks konditsioneerid ja alumiiniumi sissehingamine jätkub ka siseruumides. Tavalisel puhul ei võtaks organism alumiiniumi omaks, kuid nanoosakesteks lahtilammutatuna läbib see organismi “turvaväravad“. Veelgi enam – seda kõike seostatakse nüüd juba autismiga.

Lisaks sissehingamisele satub alumiinium ka pinnasesse, vette ja toidulauale. Mitmete veeuuringute tulemused näitavad, et alumiiniumi tase veekogudes kasvab hirmuäratavalt kiiresti ning lisaks alumiiniumile on meie “keemiakokteilile“ lisatud veel ka baariumi. Neid leide kajastavaid artikleid võib internetist leida rohkesti. Kui alumiinium on juba loodusesse imbunud, on seda sealt paraku väga raske eemaldada.

Blaylock ütleb, et ühel geoinsenerluse konverentsil küsis üks inimene publiku seast: “Milline on alumiiniumi õhku pritsimise meditsiiniline efekt?“ Vastuseks sai ta: “Me ei tea, kuid tegeleme selle uurimisega.“ Blaylock arvab, et keemiapilvede levitajad teavad selle kahjulikku mõju, et sellest hoolimata võib iga päev taevalaotuses näha keemiaradu üksteise otsa lahustumas.

“Nad ütlevad, et ei tea, mis on selle mõjud, kuid pritsivad sellegipoolest. Sama asi on vaktsiinidega – alles katsetamisel olevate vaktsiinidega süstime me oma lapsi, ise teadmata, mis on selle tagajärjed ja kas see üldse mõjub.“

Blaylock ütleb, et keemiapilvede levitajad peaks vastutusele võtma, sest ohus on miljonite tsiviilisikute elud. “Kui sa haigestud juba pelgalt hingamisest, siis peab olema keegi vastutav. Sest peale nimetatud haiguste on sissehingamisel oht saada hingamisteede tõbesid, kopsuhaigusi ja kui alumiinium jõuab vereringesse, siis võib haigestuda ka süda.“

On olemas ka mõned vastumürgid, millega kehast toksiine välja viia. Nendeks on näiteks E- ja C-vitamiin, kurkumiin ja safran. Blaylock ütleb, et need ained ei ravi inimesi küll terveks, aga kindlasti kergendab see koormat, mis meie kehale iga päev kanda antakse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ilmselt on keemiapilved üks osa maailma rahvastiku vähendamise plaanist, sest asjakohased organisatsioonid (nt Rothschild Foundation, Ford Foundation, Carnegie Foundation), kes on kliimasoojenemise idee taga ja selle eest “võitlejad“, juhivad mängu. Nende kodulehtedel on mustvalgelt kirjas, et rahvastiku arvukust on vaja vähendada. Selleks kasutavad nad kombineeritud vahendeid ning alustatakse vaesematest riikidest, kus inimeste tervis on nõrgem.

Kuula intervjuud Russell Blaylockiga:

Allikad: Before It’s News, Youtube

Pilt: www.hangthebankers.com

Toimetas Meeli Seermaa