Inimajaloos on üsna sagedasti korduv trend see, et võtame kasutusele midagi, mida peame kahjutuks ning alles aastaid hiljem leiame, et tegemist on millegi tervist kahjustavaga. Lähiajaloo kõige eredam näide on ehk sigaretid, kuid võib juhtuda, et mobiiltelefonidest saab uus sarnane näide. Mobiil on sageli esimene asi, mille me hommikul haarame ja viimane, mille õhtul käest paneme. Lastel on nutiseadmed meelelahutuseks peos sageli enne veel, kui nad korralikult rääkima ja kõndima on õppinud. Mida pidev nutiseadmete kasutamine aga meie tervisele kaasa tuua võib?

Hinnanguliselt kaheksa inimest kümnest hoiab telefoni enda lähedal ka magamise ajal ning vähemalt pooled meist kasutavad telefoni äratuskella asemel. Uuringud on näidanud aga, et mobiili kasutamine enne magama jäämist või selle lähedal magamine mõjutab meie une kvaliteeti. Halvasti magatud öö aga mõjutab kogu meie päeva negatiivselt ning kvaliteetne puhkus on vajalik kogu keha uuenemiseks ja tervenemiseks.

Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella

Inimese uni koosneb viie staadiumiga tsüklist ning iga staadium täidab erinevat ülesannet ja on vajalik meie üldise tervise ja heaolu jaoks. Esimesed kaks faasi on kergemad, mitte-REM une perioodid. Kolmas ja neljas on sügava faasid, mille käigus keha tegeleb lihaskoe, luukoe ja naha taastamisega. Viimane viies faas ehk REM-une faas (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) on see, milles näeme unenägusid. REM-uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekuga. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. REM-une käigus töötatakse läbi päeval kogetu, korrastatakse mäluprotsesse ning stimuleeritakse õppimisega seotud aju piirkondi. Loomuliku unetsükli häirumine võib kaasa tuua tõsised vaimse ja füüsilise tervise häired.

Teadlaste sõnul võib mobiilseadmete kiiresti kasvanud populaarsus suurendada unehäirete ja insomnia esinemist. Üheks põhjuseks on see, et digitaalekraani sinine valgus mõjutab kehakella loomulikku toimimist. Isegi kaks tundi enne magama jäämist telefoniekraani süvenemine võib põhjustada tõsiseid uneprobleeme. Nutitelefonide ekraani ere valgus saadab meie ajule signaali, et on alles päev. Valgus mõjutab silma võrkkesta rakke, andes selle kaudu ajule signaali, milline osa päevast parasjagu on. See omakorda kontrollib kogu keha toimimist läbi erinevate hormooonide nagu kortisool ja käbikehas toodetav unehormoon melatoniin. Teadlased on leidnud, et kõigest kaks tundi ekraanivalguses veedetud aega vähendab melatoniini tootmist isegi kuni 22%.

Sinise valguse võtmeroll ööpäevarütmi mõjutamisel

Nutiseadmed ja sülearvutid kiirgavad keskmiselt 30-50 luxi valgust, mis on umbes pool tavalise lambipirni poolt antavast valgusest. Valguse hulgast olulisem tegur on aga see, mis tüüpi see on. Nutiseadmed kiirgavad külma sinist valgust, mis on väga selgelt ergastava toimega. Sinise valguse ergastava toime põhjusena tuuakse välja silma võrkkestas asuv retseptorvalk melanopsiin – see on eriti tundlik just sinisele valgusele, ning mängib võtmerolli ööpäevarütmi reguleerimisel.

Sinise valguse mõju on eriti tugev lastele ja noorukitele. Ei ole saladus, et enamust teismelisi on hommikuti eriliselt raske voodist välja saada. Noorukite ööpäevarütm muutub nagunii loomuliku arenguprotsessi käigus. Videomäng, telekaekraan või telefoniga mängimine lükkab uneaega omakorda veel tund-paar hilisemaks, mis teeb hommikul ärkamise aga veel raskemaks, kui muidu.

Mobiilikiirguse mõju

Ei ole uudiseks, et mobiilikiirgus mõjutab tundlike lennukiseadmete toimimist ning haiglaaparatuuri. Ometi tõrgutakse ikka veel selle idee vastu, et see võib mõjutada niivõrd tundlikku organit, nagu on inimese aju. Mobiiltelefoni toimimise  põhimõtteks on kindlat tüüpi elektromagneetline kiirgus. Erinevalt röntgenkiirgusest, mis on tõestatud kartsinogeense toimega, ei ole mitte-ioniseerivad raadiolained piisavalt tugevad, et muuta aatomite struktuuri. Küll aga on piisavalt tõendusmaterjali selle kohta, et mobiilikiirgus mõjutab aju elektrilist aktiivsust. Eelkõige mõjutab see aju aktiivsust REM-une faasis. 2008 aastal läbi viidud uuringus leiti, et mobiilikiirguse mõjualas kestab REM-une faas keskmiselt 8 minutit vähem. Teadlased ei ole veel leidnud selget põhjust, kuidas mobiilikiirgus meie keha rakke mõjutab, aga on piisavalt selge, et see mõju eksisteerib. Mõned inimesed on sellele tundlikumad kui teised, kuid rohkemal või vähemal määral mõjutab see igaühte. Kõige halvem mõte on aga panna telefon otse enda kõrvale öökapile ööseks laadima, kuna telefoni laadija elektromagneetline väli on omakorda väga intensiivne.

Hiljuti avaldatud teadusuuringus vaadeldi 3G mobiilikiirguse mõju aju elektrilisele aktiivsusele ning uuringu kokkuvõttes leiti, et mobiilikiirgus mõjutab aju aktiivsust mitmel erineval moel. Teadlased rõhutasid, et nende leiu füsioloogilist olulisust on vaja rohkem uurida. Mobiilikiirgus mõjutab aju kuni sügavate kihtideni välja ning mida see endaga meie tervise kontekstis kaasa võib tuua, on alles teadmata. Rahvusvaheline vähiuuringute keskus IARC (The International Agency for Research on Cancer) klassifitseeris radiosageduslained võimalikuks kartsinogeeniks juba  2011 aastal ning samal aastal tunnistas ka WHO, et mobiilikiirgus võib olla vähki põhjustava toimega. Oluline on silmas pidada ka seda, et laste ja noorukite kolju on täiskasvanute omast õhem ning raadiolained mõjutavad arenevat aju palju tugevamini. Ajulainete mõjutamine toob tagajärgi käitumises ja kognitsioonis.

Kuidas oma une kvaliteeti parandada ja lapsi mobiilikiirguse kaitsta

Kõige kindlam viis vältida mobiilseadmete negatiivset mõju une kvaliteedile on nende kasutamine magamistoas täielikult välistada. See võib tunduda ülereageerimisena, kuid telefoni jätmine teise tuppa täidab olulist eesmärki – hea uni on hädavajalik nii sinu füüsilise kui vaimse tervise jaoks. Sel moel ei saa sa vahetult enne magama jäämist “korraks“ veel oma e-maili kontrollida ja pooleks tunniks neid lugema jääda. Sageli need e-mailid, mida peame oluliseks lugeda niipea, kui need saabuvad, võivad vabalt oodata ka hommikuni. Kui telefon on su kõrval, siis võib kergesti võitu saada soov “igaks-juhuks“ kontrollida, mida sõbrad Facebookis räägivad või kas e-mail töökaaslaselt on tulnud. Mitte midagi ei juhtu, kui sa saad seda teada hommikul! Pane telefon teise tuppa laadima ning võta enne maga jäämist hoopis raamat kätte.

Sea endale eesmärgiks, et kaks tundi enne magama minekut kasutad mobiilseadmeid nii vähe, kui võimalik. Keera mobiili, tahvelarvuti ja sülearvuti ekraani taustvalgus nii madalaks, kui võimalik. Kui sinu telefonil on võimalik ekraani valguse värvispektrit muute, siis eelista soojemaid toone nagu kollane, oranž ja punane.

Vähenda laste ekraanivalguses viibimise aega nii palju kui võimalik ning ära lase neil kaks tundi enne magama minekut teleri ees või nutiseadmete taga istuda. Selgita koolilastele, et mobiiltelefoni sage kasutamine ei ole nende aju arengule hea – lihtsalt mobiili kasutamise keelamine ei täida eesmärki, kui laps ei mõista, mis selle põhjuseks on. Tuleta meelde, kuidas oli elu siis, kui sa alles laps olid ja igaüks ei saanud esimesse klassi minnes endale mobiili – ehk annab midagi tol ajal toiminud põhimõtetest taas kasutusele võtta, et vajadust mobiili järele vähendada?

Allikad: Collective Evolution, Wikipedia, Daily Mail, DM 2, CE2, NCBI, Green Med Info

Foto: neontommy.com

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV