Õlirikaste oliivipuude viljade kasulikkus ei tekita enam ammu kahtlusi – neid tarvitatakse kõikvõimalikes marinaadides lihtsalt näksimiseks, veini kõrvale, salatisse, küpsetistesse või õlina. Vahemere dieet ja selle komponendid on aastatega legendi staatuse auga välja teeninud. Ent vähem on teada asjaolu, et oliivipuude puhul kõlbavad suurepäraselt tarvitamiseks ka lehed, mis on täis kasulikke aineid nagu tanniin, flavonoidid ja sekoiridoidid.

Enamjaolt Vahemere ääres kasvava oliivipuu elutsükkel on pikk ja eeldab stabiilset hoolitsust. Esimesed seitse aastat pärast istutamist tuleb puu eest truult hoolitseda. Pärast seda võib puu pealt hakata viljasaaki lootma. Aretatakse üha enam sorte, mis annaks maksimumkoguse vilju juba varases kasvueas. 35–150 aasta pärast on puu täiskasvanud ja toodab suures koguses oliive. Peale seda algab puu vananemine, kuid oliivipuude tootlikkus on endiselt märkimisväärne, see kestab aastasadu ja rohkemgi.

Lisaks viljadele kõlbab tarvitada ka lehti

Oliivilehtedest saab valmistada ekstrakti, tinktuuri ning ka teed. Kõige väärtuslikumaks peetakse lehti, mis on lõigatud võimalikult tüve lähedalt. Oliivilehti on kasutatud rahvameditsiinis pikka aega, kuid vahepeal tarkused unustati ja oliivipuu lehti peeti vaid sobivaks biomassiks. Viimasel ajal on ainuüksi Hispaanias – maailma suurimas oliive tootvas riigis – valminud mitu murrangulist uuringut oliivipuu lehtede kasutamise osas.

2012. aastal Valladolidi Ülikoolis valminud uuring toob välja oliivilehtede kasuliku mõju raske haiguse multiskleroosi (Sclerosis multiplex) nähtude leevendajana – oliivilehtedel on võime haiguse kulgu aeglustada ning aidata patsiendil lihaskontrolli säilitada.

Samuti Hispaanias, Cordoba Ülikoolis, valminud uuring osutab aga oliivilehtede vähivastasele toimele. Lehtedes sisalduval fenoolil on otsene võime rakke mõjutada.

Märkimisväärne on nende toime ka diureetikumina – oliivilehtedest valmistatud tee aitab kaasa üleliigse vee kehast väljutamisele ning seega organismi üleüldisele puhastumisele.

Oliivipuulehtede ekstraktil on tugev antibiootiline ja viirusevastane mõju. Samuti vähendab see organismis halba kolesterooli ja tõstab hea kolesterooli taset, alandades samas vererõhku. Hõbedase läikega lehtedes on rohkelt antioksüdante, mis aitavad ära hoida haigestumist Alzheimeri tõppe ning üldist rakkude vananemist.

Lisaks seespidisele kasutamisele on oliivilehed heaks materjaliks ka seebi valmistamisel – spetsialistid ütlevad, et hommikune näopesu oliivilehtedest valmistatud seebiga annab silmnähtava tulemuse juba kolme päevaga, ravides ekseeme, atoopiat ja erinevat sorti nahaärritusi.

Tõmmisena on oliivilehtedest abi hemorroidide korral, aga ka siis, kui muret teevad pidevalt külmad käed ja jalad.

Teed saab teha kuivatatud lehtedest ning see on ohutu nii täiskasvanutele kui lastele. On leitud, et oliivilehtedest tehtud tee teeb kasulikkuse poolest silmad ette isegi paljukiidetud rohelisele teele. Kuivatatud lehti võib kasutada ka maitsetaimena söögitegemise juures.

Allikad: Cudado de la Salud, La Herbloguisteria, Botanical Online, Fitoterapia, 20 Minutos, SINC, Ain Raal “Farmakognoosia”, Wikipedia

Foto: olive-oliz.com
Tõlkis Helen Eelrand