Armu- ja õnnehormooniks kutsutud ainega oksütotsiin on loodetud leevendada autismi ja alkoholivõõrutust. Paraku on hormooni mõju hoopis keerukam. Oksütotsiin süvendab lisaks lähedustundele ka valusaid mälestusi, leidsid USA Northwesterni ülikooli neuroteadlased, vahendab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.

Suhtlemisel tekkiv stress on peamine ärevushäirete tekkimise põhjus. Ebameeldivusi kogenud inimestel tekib samasse olukorda sattumisel ärevus. Näiteks võib kiusatud õpilane seda tunda ka aastaid pärast kooli lõpetamist.

USA Northwesterni ülikooli neuroteadlane Jelena Radulovic tegi katseid hiirtega, kellel osadel polnud ajus üldse oksütotsiiniretseptoreid, neil ei pääsenud hormoon üldse ajurakkudesse. Teistel oli retseptoreid tavapärasest tunduvalt rohkem, nende ajus tõusis oksütotsiinitase väga kõrgele. Kontrollrühmas olid tavalised hiired.

Närilised pandi korraks puuri, kus olid väga agressiivsed hiired. Kuus tundi pärast hirmutavat kogemust pandi hiired uuesti agressiivsete loomade juurde. Kontrollrühma hiired muutusid pisut pelglikuks. Ilma hormooniretseptoriteta loomad polnud üldse kartlikud, kuid lisaretseptoritega närilisi haaras kabuhirm.

Järgmises katseseerias hirmutas Radulovic loomi kõigepealt jälle kurjade hiirtega. Kuus tundi pärast seda pandi närilised kasti, kus nad said nõrga elektrilöögi. 24 tunni järel pandi hiired uuesti samasse kasti, kuid elektrilööki ei järgnenud. Tulemus oli samasugune – kontrollrühma hiired olid umbusklikud, ilma oksütotsiiniretseptoriteta närilised ei tundnud hirmu. Lisaretseptorid panid närilised paaniliselt käituma.

Radulovici sõnul näitab see, et negatiivsete kogemuste järel vallandab oksütotsiin uutes stressiolukordades ärevuse ja hirmu. Avastus on ootamatu, sest oksütotsiini seostatakse tavaliselt pigem armastuse ja sotsiaalsete sidemetega.

Allikas: Novaator

Algallikas: Nature

Foto: futurity.org

Toimetas Mariann Joonas