Pikad lennureisid, vahetustega töö ja isegi hilisõhtune arvuti taga istumine võivad nõrgendada keha vastupanuvõimet, vahendas ajakirjas Science ilmunud uurimust Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

USA Texase Southwesterni ülikooli arstiteadlased uurisid hiirtel immuunsüsteemi arengut mõjutavat valku NFIL3. Inimesed, kel on valgu tootmist määravas geenis mutatsioon, kipuvad kannatama soolepõletike all. Hiirtel, kel see geen üldse ei tööta, on soolestikus rohkem TH17-rakke. Need on üht kindlat tüüpi immuunrakud, mis tavaliselt aitavad kehal võidelda bakterite ja seentega. Kui TH17-rakkude hulk kasvab tavatult kõrgele, hakkab see aga keha kahjustama. Valk NFIL3 hoiab ülemääraste immuunrakkude teket vaos.

Lora Hooper avastas, et osa bioloogilise kellaga seotud geenidest on seotud NFIL3 valgu tootmist määravate geenidega. Seetõttu on TH17-rakkude teke tervete loomade kehas sünkroonis öö ja päeva vaheldumisega. Päevasel ajal toodetakse vähem valku ja see laseb imuunrakkudel tekkida. Öisel ajal pidurdab suurem valgukogus immuunrakkude küpsemist.

Seejärel nihutas Hooper näriliste bioloogilist kella iga nelja päeva tagant kuue tunni võrra. Selleks muudeti näriliste puuride valgustust. Sarnane segadus võib tekkida palju reisivate inimeste kehas, kes lendavad pidevalt eri mandrite vahel.

Nihutatud biorütmidega hiirtel kasvas soolestikus ja põrnas TH17-rakkude hulk ning neil tekkis kergesti põletik. Loomuliku rütmi häirimine laastas keha kaitsevõimet, sest kehakell on seotud immuunrakkudega.

Hooperi sõnul on üha selgem, et korralik ööpäevarütm aitab olla terve. Uurija kinnitusel on kõikvõimalikud põletikulised haigused iseloomulikud heaoluühiskonnale, kus inimesed pidevalt oma loomulikku ööpäevarütmi rikuvad. Tänapäeval läheme hilja magama, jätame magamise ajaks tule põlema või mängime pimedas magamistoas tahvelarvuti ja mobiiliga. Meie sisemine kell seevastu igatseb kindla valguse ja pimeduse vaheldumise rütmi järele.

Allikad: Novaator, Science

Foto: endalldisease.com

Toimetas Maarja Aljas