Öövahetuses töötamine tekitab kehas kaose ning võib põhjustada pikaajalist kahju. Seda on seostatud kõrgema II tüübi diabeedi, südameataki- ja vähiriskiga. Surrey uneuuringute keskuse teadlased on avastanud, kuidas öövahetus töötamine põhjustab kehale kahju sügavaimal molekulaarsel tasandil, kusjuures öösel üleval olemise tekitatud kahju ulatus, kiirus ja raskusaste oli ekspertide jaoks üllatuseks.

Inimese kehal on oma loomulik ööpäevarütm, mida reguleerib kehakell. See on seatud nii, et me oleme päeval aktiivsed ja öösel puhkame. Keha ööpäevarütm mõjutab keha väga oluliselt, muutes hormoone, kehatemperatuuri, kehalist võimekust, meeleolu ning ajufunktsioone.

Uuringus vaadeldi 22 inimest sel ajal, kui nende normaalne ööpäevarütm muutus selle tõttu, et nad alustasid tööd öises vahetuses. Vereproovide põhjal määrati, et normaalsel juhul on umbes 6% meie geenides sisalduvast infost selline, mille avaldumine on ajastatud kehakella järgi. Kui uuringus osalenud vabatahtlikud asusid öisesse vahetusse, siis see geneetiline peenhäälestus läks kaduma.

Enamus ööpäevarütmist sõltuvaid geene läksid ebatavalise ööpäevarütmi tõttu oma rütmist välja ning Surrey ülikooli teadlane Simon Archer kommenteeris, et see selgitab tõhusalt, miks tunneme ennast halvasti, kui meil on lennujärgne väsimus või töötame ebaregulaarse graafikuga. Tema kolleeg, professor Derk-Jan Dijk lisas, et keha igal koel on oma päevane rütm, kuid öövahetuses töötamisega lähevad need sassi ning südame töörütm hakkab erinema neerude või aju töörütmist. Ta võrdles seda eluga majas, kus igas toas on erinevat aega näitav kell.

Mitmed uuringud on näidanud, et öösel töötajatel, kes magavad liiga vähe ja valel ajal, võib olla suurenenud II tüübi diabeedi ja ülekaalulisuse risk. Samuti on täheldatud, et neil esineb sagedamini  südameatakki. Pidev lennuväsimus erinevate ajatsoonide vahel lendamisest või öövahetuses töötamine mõjub kehale igal juhul negatiivselt, kuid vahel võib see kahju ilmneda alles aastate pärast. Manchesteri ülikooli kehakella uurija professor Hugh Piggins kommenteeris uuringut öeldes, et “See uuring viitab, et kohesed mõjud on päris tõsised. On üllatav, et nii laialdane toime oli märgatav nii kiiresti ja seega on võimalik, et häire on tõsisem, kui me seni arvanud oleme.“ Ta tõi välja, et tegemist oli lühiajalise uuringuga, mis ei anna kindlaid tulemusi pikaajaliste muutuste osas, kuid võib aimata, mida see tervisele kaasa tuua võib.

Allikad: BBC, PNAS, Science Translational Medicine, BMJ

Foto: dreamstime.com

Toimetas Katrin Suik