Nahavähist on saanud võimsalt leviv epideemia: maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas just nimelt nahavähk. Kuigi nahaarstid on aastaid soovitanud päevitamist vältida ja kasutada päikesekaitsekreeme, kasvab nahavähi esmajuhtumite arv pidevalt. Viimastel aastatel mainivad Ameerika ja Euroopa terviseajakirjad aina rohkem hoopis sellest, et päikesekaitsekreemid on teinud nende kasutajatele kohutava karuteene, sest on sageli ise nahavähi põhjustajaks, kirjutatakse Trihholoogiakeskuse veebilehel.

Tema väitega on nõus paljud maailma teadlased. Nad toovad uuringutulemustele toetudes välja kolm peamist põhjust, miks päikesekaitsekreemid on tervisele ohtlikud. “Näita mulle inimest, kes kasutab päikesekaitsekreemi ja ma näitan sulle inimest, kes on teel vähki haigestumise poole,“ ütleb terviseportaali Natutral News toimetaja Mike Adams.

*Esiteks blokeerib päikesekaitsekreem ultraviolettkiirguse, mille toimel tekib nahas D-vitamiin. Aga D-vitamiin, mida saame praktiliselt ainult päikesekiirgusest (vaid 10% toidust), on parim looduslik kaitse vähi vastu, sealhulgas ka nahavähi vastu.

Lisaks tugevdab D-vitamiin lihaseid, luid ja hambaid, samuti immuunsüsteemi, südame-veresoonkonda, kaitseb meid diabeedi, osteoporoosi, depressiooni, skisofreenia, veresoonte lupjumise ja ülekaalulisuse eest, parandab ainevahetust ning aitab hoida veresuhkru taset.

Niisiis on D-vitamiin tervisele asendamatu. Samal ajal näeme iga päev lapsevanemaid, kes kreemitavad päikesekaitsekreemiga sisse oma lapsi, kes vajaksid kriitiliselt hoopis D-vitamiini, et nende luud ja hambad saaksid tugevaks ja et nende aju areneks normaalselt.

D-vitamiini puudus on muutunud nii massiliseks, et Harvardi meditsiiniinstituudi teadlased nimetasid olukorra lausa pandeemiliseks. Selle põhjuseks on vähene päikesevalguse käes viibimine ja kaitsekreemide kasutamine.

Eesti elanike veres D-vitamiini taset uurinud Tartu ülikooli arstid Mart Kull, Riina Kallikorm ja Margus Lember leidsid, et keskmine D-vitamiini hulk veres on meie inimestel normist (75 nmol/l) aasta ringi oluliselt madalam, ulatudes suvel keskmiselt 59 ja talvel 44 nmol/l.

Vajaliku D-vitamiini doosi saab kätte, kui viibida päikese käes 20–30 minutit (katmata nahaga). Eesti kliima tähendab aga, et seda hüve saame kasutada vaid loetud kuud. Eesti arstide hinnangul vajaks eestlane lisa-D-vitamiini vähemalt oktoobrist maini.

*Teiseks sisaldab enamik päikesesekaitsekreeme vähki tekitavaid aineid. Päikesekaitsekreem on tõeline keemiarünnak ihu vastu, see võib oma koostisainete tõttu paradoksaalselt kaasa tuua just neid tagajärgi, mille eest püütakse end kreemitades kaitsta.

Ameerikas tegutsev, arstidest ja teiste alade spetsialistidest koosnev mittetulundusühing Enviromental Working Group uuris mõne aasta eest 500 päikesekaitsekreemi ning pidas neist ohutuks ja efetiivseks vaid 39-t.

Nad leidsid enamikust päikesekaitsekreemidest vähki tekitavaid aineid, mis imenduvad läbi naha vereringesse, võivad kahjustada rakuseinu ja põhjustada rakkude vohamist, mis omakorda viib vähi tekkeni. Eriti ohtlikuna tõid nad välja oksübensooni (oxybenzone), mida teadlased seostavad tapva nahavähi, melanoomi tekkega.

Rohkem kui 40 protsenti uuritud päikesekaitsevahenditest sisaldas ka A-vitamiini (kreemide koostises retinooli või retinoolpalmitaadi nime all), mida samuti seostatakse nahavähiga.

Probleem on selles, et kuigi naha vananemist pidurdav A-vitamiin on siseruumides kasutatavates kreemides ohutu, aktiviseerub see päikese käes, tekkivad vabad ühendid kahjustavad rakuseinu ning suurendavad nahavähki haigestumise riski.

*Kolmandaks ohuks on see, et päikesekreemi kasutaja kipub jääma suvise keskpäevapäikese kätte liiga kauaks. Et aga päiksekaitsevahendid sisaldavad vaid UVB-blokeeringut päikesepõletuse kaitseks, saavad kreeme kasutavad inimesed suurema koguse kahjulikku UVA-kiirgust.

Päikesepõletus on keha hoiatussignaal, et nahk on saanud liiga palju päikest, see iseenesest vähki ei tekita. Kaitsekreemikihi all jääb see hoiatussignaal aga märkamatuks ning inimene saab liiga suure doosi UVA-kiirgust, mis koos kreemis sisalduvate mürgiste ainetega on ideaalne rakkude kahjustaja ja nahavähi tekitaja.

Allikas: Trihholoogiakeskus

Kasutatud materjalid: Better Health Store, Natural News, Cancer.ee, Delfi Forte, Wikipedia

Loe ka Telegrami artiklit “Kas päevitamine on nii kahjulik, kui seda arvatakse olevat?”

Foto: all-wallpapers.net

Toimetas Mariann Joonas