Foto: Pixabay / whitesession

Kui kodumaine meditsiinipoliitik Toivo Maimets ütles Rahvusringhäälingu uudisteportaalile antud intervjuus „Ma arvan, et ühtegi vaktsiini [Covidi] ei ole nii hästi läbi uuritud, ei kõrvalmõjude poolest ega ka tema kasutamise massilisuse poolest“, siis üks maailma autoriteetsemaid meditsiiniajakirju BMJ avaldas paljastuse ettevõttes Ventavia Research Group läbi viidud Pfizeri Covid-19 geeniteraapia inimkatsetest, mida saatsid uuringuprotseduuride süstemaatiline eiramine ja pealiskaudne andmetöötlus ehk kliinilised uuringud ei näidanud vaktsiinide 100%-list ohutust. 

Lisa-tõhustussüstide uuringud pandi 2022. aastal toime ainult kaheksa hiire peal ja seda, kas need ka millegi vastu aitavad, ei uuritud üldse. Saksamaal läbi viidud teadusuuring näitab, et kui Covidi esimesel, ilma süstideta aastal kuni 29- ja 50–59-aastaste inimeste seas suremus isegi vähenes, siis 2021. kasvas see hüppeliselt kõigis vanuserühmades välja arvatud kuni 14-aastased inimesed. 2022. aastal kasvas liigsuremus veelgi ja seda kõigis vanuserühmades.

Mida tegelikult uuriti?

Juba 2020. aasta septembris, enne mRNA ja DNA III. kliinilises katses olevate toodete ametlikku tähtajalist erakorralist tunnustamist ja uuringute lõppu oli teada, et ei uuritud Covidi-süstide mõju nakatumise ja raskelt haigestumise vastu.

Teadusnõukoja juht väitis lisaks: „Kui me vaatame seda rida, kus eesotsas on 90 protsenti vaktsineeritud riigid, lõpus on Bulgaaria ja Rumeenia, siis see hüppekoht, kus järsult haiglasse sattumine ja suremine väheneb, on umbes 75 kuni 80 protsendi vahel.“

Tänaseks on käes olukord, kus tervet Euroopat on tabanud liigsuremuse laine, mille eesotsas on kõige kõrgema mRNA ja DNA Covidi geeniteraapia manustamise arvuga riigid ja kõige lõpus kõige madalama süstitusega maad. Euroopa Liidu Statistikaameti andmetel oli 2022. aasta novembris Euroopas ainult kolm riiki, kus suremus vähenes: Rumeenias kuue protsendi, Bulgaarias kolme ja Slovakkias kahe protsendi võrra.

Pfizeri ja FDA kliiniliste uuringute kokkumängud

Kliinilised uuringud peaksid olema statistilised võrdlused. Nende eesmärk on võrrelda uudset toodet saava rühma tulemusi platseebot saanud rühma tulemustega. Seejärel kasutatakse saadud statistikat, et otsustada, kas toode on ohutu ja tõhus.

Selline statistiline lähenemisviis on mõttekas ka uute toodete puhul. Seda seetõttu, et uudse toote puhul pole teada, kuidas see inimkeha mõjutab. Seega kasutatakse kallutatuse või spekulatsioonide vältimiseks erapooletut statistilist võrdlust.

Nii et kui Pfizeri kliinilises uuringus suri mRNA toote katsetuse rühmas rohkem katseisikuid kui platseeborühmas, oleks Toidu ja Ravimiamet (FDA) pidanud selle toote turuletoomist mitte lubama.

Kuid kui pärast inimkatset suri uuringus rohkem isikuid kui pärast platseebot, kas FDA lõpetas uuringu? Selle asemel lasi ravimiamet Pfizeril surmad ära seletada.

Uuringute surmajuhtumid “polnud vaktsiiniga seotud”

2021. aasta juulis selgitas Pfizeri avaldatud mRNA tootega seotud uuring, et ”pimedas, platseeboga võrreldavas uuringus suri 15 [Pfizeri geeniteraapia] BNT162b2 rühmas osalejat ja platseeborühmas 14 osalejat”.

Aga asi läheb veel hullemaks. Pärast platseeborühma eraldamist surid veel 5 mRNA tooteuuringus osalenud isikut. Nagu Pfizer selgitab, ”surid 3 osalejat [Pfizeri toote] BNT162b2 rühmas ja 2 algses platseeborühmas, kes said [Pfizeri toote] BNT162b2 pärast pimesooleoperatsiooni.”

Kui need tulemused kokku liita, siis kliinilises uuringus 2020. aasta juulist kuni 2021. aasta märtsini esines mRNA geeniteraapia katses osalenud isikute seas 20 surmajuhtumit, võrreldes 14-ga, kes said platseebot. Siin ülevaatlik graafik, mis võtab tulemused kokku Kanada Covid Care Alliance’ilt (CCAA):

Kummalisel kombel öeldi eraldi ametlikus aruandes, et kokku oli 38 surmajuhtumit (21 vaktsineeritud rühmas ja 17 platseebos, mis peegeldab 24% suurenenud suremusriski) ja vaatamata nõudlusele (allpool käsitletud) ei ole Ravimiamet arvestanud oma andmete ja Pfizeri andmete lahknevusega.

Mõlemal juhul oleksid need andmed pidanud toote turuletoomise peatama. Selle uudse toote statistiline võrdlus näitas rohkem surmajuhtumeid nende seas, kes selle said; seega oleks pidanud olema ”mäng läbi”.

Selle asemel lasi Ravimiamet Pfizeril need surmad ära seletada: ”[Pfizeri] uurijad ei pidanud ühtegi neist surmadest seotuks BNT162b2-ga.” Ravimiamet sõnastas oma aruandes lihtsalt Pfizeri järelduse: ”Ühtegi surmajuhtumit ei peetud vaktsineerimisega seotuks.”

Teadliku nõusoleku tegevusvõrgustiku (ICAN) nimel on advokaat Aaron Siri ettevõte saatnud Ravimametile kirju, nõudes selgitust eespool nimetatud lahknevuse kohta. Siri & Glimstadi juhtivpartner Aaron Siri, kes on Covidi aja algusest juhtinud mitmeid kõrgetasemelisi kohtuasju farmaatsiafirmade ja föderaalsete tervishoiuasutuste vastu, kirjutab 22. veebruari 2023. aasta Substacki artiklis (”Pfizer’s Clinical Trial Had More Deaths After Vaccination than Placebo”):

FDA-l pole tõesti ressursse, et välja selgitada, miks Pfizeri kliinilises uuringus sureb mRNA tootesaanud isikud versus platseeborühmas rohkem inimesi. Ilmselgelt on ravimiametil ressursid olemas. Sellele küsimusele pole lihtsalt sobivat vastust.

Toimetas Revo Jaansoo

Allikas: Substack.com (22.02.2023)