Küsimus, kas ema toitumine mõjutab rinnapiimal oleva lapse tervist ning millisel määral on aastakümneid olnud vaidlusküsimus. Paljud teadusuuringud leiavad, et ema toidul ei ole rinnalapsele mingit mõju ja USA pediaatrite assotsiatsiooni ametlik seisukoht on see, et ema toitumise mõju lapsele rinnapiima kaudu ei ole piisavalt hästi tõestatud. Samas näitavad paljud uuringud ja emade praktiline kogemus vastupidist. Eelkõige on see küsimus oluline nendes peredes, kus on teada perekondlik eelsoodumus allergiate ja toidutalumatuste tekkeks.

Levinum soovitus allergiliste laste puhul on pikaajaline rinnaga toitmine, tahkete toitude tutvustamine kuue kuu piirist hiljem ning üldlevinud allergeenide vältimine ema toidulaual. Piim ja piimatooted on üks olulisemaid allergiate ja toidutalumatuste põhjuseid väga mitme mehhanismi kaudu. Immuunsüsteemi kaudu toimiv tavaline allergiline reaktsioon on hästi tuntud. Aeglasema ilmnemisega piimasuhkru ehk laktoosi või piimavalgu ehk kaseiini talumatus on hakanud enam teemaks tulema viimastel aastatel.

Piimaallergia määramine imikutel on keeruline

Imikutel on piimaallergia või -talumatuse esinemissagedust raske määrata, kuna ei ole piisavat konsensust selle kohta, kuidas kõige paremini nende reaktiivsust määrata. Erinevad uuringud näitavad erinevaid tulemusi. Kui 2013. aastal ajakirjas Lancet ilmunud uuring näitas, et IgE tüüpi antikehadega toiduallergia esineb kõigest 4% lastest ning enamus kasvab sellest välja, siis 2009. aastal läbi viidud uurimuses leiti, et 8% uuringus osalenud 38 480 lapsest kannatas allergiate käes ning piim oli peasüüdlaseks viiendiku puhul neist.

Veel ühes värskes uuringus, kus imikutel esinesid küll piimaallergia sümptomid, kuid ei suudetud tuvastada lehmapiima antikehi, paranes üle kolmandiku laste tervis pärast seda, kui lehmapiim menüüst eemaldati.

Nende uuringute erinevad tulemused viitavad sellele, et traditsionaalsed allergia testimise meetodid võivad alahinnata seda, kui levinud on imikute hulgas tegelikult tundlikkus lehmapiima vastu.

Piimatoodete vältimine vähendab atoopilise dermatiidi riski

Rinnapiima kaitsev toime atoopiliste nahaprobleemide vastu on hästi teada ja tunnustatud. Ning ema toitumisel näib siiski olevat väga otsene mõju sellele, milline on lapse tervis ning kui suur on tõenäosus, et tal tekib allergiline ekseem.

Tai Meditsiini Assotsiatsiooni välja antud teadusajakirjas kirjeldati uuringut, milles võrreldi emasid, kes piirasid rinnaga toitmise ajal oma menüüd ega tarbinud lehmapiima, kontrollgrupiga, kelle menüüs leidus ka piim. Mõlemas grupis olid eksklusiivselt rinnaga toidetud beebid ning jälgimise periood oli sünnist neljanda elukuuni. Emadel oli endal esinenud allergia kas heinanohu, astma, ekseemi, nõgestõve või toiduallergia vormis, kuid nende allergia ei olnud tingimata lehmapiima vastu.

Neljandaks elukuuks oli atoopiline dermatiit välja arenenud 6% nendest imikutest, kelle emad ei tarbinud piimatooteid ning tervelt 25% nendest imikutest, kelle ema sõi kõike. Teadlased arvasid, et kui emade dieeti oleks piiratud spetsiifilisemalt lähtudes nende endi allergeenidest, siis oleks võinud tulemused piiratud menüü puhul isegi tõhusamad olla.

See uuring toetab ideed, et rinnaga toitmise ajal allergeenide vältimine aitab ennetada lapsel hilisema allergia väljakujunemist. Loodusraviga tegelejate ja oma intuitsiooni usaldavate emade jaoks ei tohiks selline järeldus üllatusena tulla.

Allikad: Natural Medical Journal, Science Direct 1, Science Direct 2, Food Allergies

Foto: heath.india.com

Toimetas Katrin Suik