Teadmised plasti kohutavas mastaabis kasutamise mõjude kohta suurenevad iga päevaga. On üsna tõenäoline, et tillukesed plastitükid hulbivad ringi ka sinu vereringes. Selline sünge uudis tuli tänavu kevadel Hollandi teadlastelt, kes analüüsisid 22 hea tervisega vabatahtliku vereproove. See on esimene kord, kui inimveres on tuvastatud mikroplasti. Plast on tänapäeva maailmas laialt levinud materjal, mis on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, alates plastpakenditest ja -pudelitest kuni isikliku hügieeni toodetes leiduvate mikrohelvesteni. Mida salakaval plast meie kehale teeb ja kuidas vähendada kokkupuuteid plastiga, kirjutab dr Mercola.

Hinnanguliselt satub aastas maailmamerre 11 miljonit tonni plastijäätmeid – see kogus võib 2040. aastaks peaaegu kolmekordistuda. Mikroplast, millel pole standardset määratlust, kuid mille osakese pikkus on sageli alla 5 millimeetri, on iseäranis kahjulik, kuna on nii väike, kokkupuude sellega toimub nii sissehingamise kui ka allaneelamise teel ning kehasse sattudes võivad sellised osakesed vabalt ringi liikuda ja koguni elunditesse jääda.

Sinu veri võib olla plastist saastunud

Kui teadlased analüüsisid 22 vereproovi, leiti plastosakesi 17-st – see on 77%. Kasutati terminit “plastosakesed”, et kirjeldada osakesi, mille mõõtmed on ≥700 nanomeetrit ja mis seega võivad imenduda läbi membraanide. Plastiosakeste keskmine kontsentratsioon veres oli 1,6 µg/ml, mis “näitab massi esimest tuvastamist plasti polümeerse komponendi kontsentratsiooni kohta inimveres”.

Mõned vereproovid sisaldasid kuni kolme eri tüüpi plasti. Proovide võtmisel kasutati terasest süstlanõelu ja klaastorusid, et proovidesse ei satuks plasti. Inimese veres leiduva plasti täpsed mõõtmised on olulised inimese terviseriskide hindamise või plastiosakestega reostuse puhul tervisekontrolli (Health Reimbursement Arrangement – HRA) läbiviimisel, et teha kindlaks inimkehasse koguneva plasti tagajärjed tervisele.

Varasemad uuringud on tuvastanud inimese väljaheites mikrosuuruses plastosakesi, mis tõendavad, et sellised osakesed liiguvad läbi seedetrakti. Plastosakesi on leitud ka inimestelt võetud kolektoomiaproovidest ja ka platsenta kudedest.

Uuringu autor, professor Dick Vethaak ütles The Guardianile: “Meie uuring on esimene märk sellest, et meie veres leidub polümeeriosakesi – see on läbimurdeline tulemus. Kuid me peame laiendama oma uurimistööd ja suurendama proovide mahtu, analüüsitud polümeeride arvu jne.”

17 proovist, milles plastiosakesi avastati:

• pooled sisaldasid polüetüleentereftalaadi (PET) plasti, mida kasutatakse plastist vee- ja limonaadipudelite valmistamiseks;
• üks kolmandik sisaldas polüstüreeni, mida kasutatakse laialdaselt toiduainete pakendamiseks;
• veerand sisaldas polüetüleeni, mida kasutatakse kilekottide valmistamiseks.