Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 3. mail 2013.

Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et suurem osa arste on välja kirjutanud ravimeid, milleks tegelikult puudub vajadus ning samuti ravinud patsiente ilma mingit toimeainet sisaldavate platseebotablettidega. 97% küsitlusele vastanud arstidest tunnistas, et nad on välja kirjutanud “ebapuhtaid” platseeboravimeid, mille all peetakse silmas tõestamata toimega ravimeid ja näiteks antibiootikume viirushaiguste raviks. 12% arstidest on kasutanud “puhtaid” platseeboravimeid – tablette, milles puudub toimeaine ja füsioloogilise lahuse süste.

Oxfordi ja Southhamptoni ülikoolide teadlaste tehtud uuringu raames vastasid arstid veebipõhisele küsitlusele. Osalejaid oli 783, kellest 55% olid meessoost, keskmine kvalifikatsiooni saamise aasta 1993, keskmine tööpäevade arv nädalas oli neli ning nädala jooksul ravitud patsientide hulk keskmiselt 123. Uuringu tulemusel leiti, et arstid kirjutavad mõlemat sorti platseeboravimeid välja peamiselt samadel põhjustel: et saavutada psühholoogilist raviefekti, kuna patsiendid nõudsid ravi ning arstid soovisid neid rahustada.

Üks uuringu kaasautoritest dr Jeremy Howick kommenteeris tulemusi, öeldes: “Uuring näitab, et platseebo kasutamine on Suurbritannias üldlevinud ning arstid ilmselgelt usuvad, et platseeboravimid aitavad patsiente.” Kaks kolmandik arstidest leidis, et teatud tingimustes on selline käitumine eetiline ja kolmandik arste ei pidanud sellist käitumist eetiliseks.

Teine kaasautor,professor George Lewith lisas uuringut kommenteerides, et eelnevad uuringud on selgelt näidanud, et platseeboravimid võivad paljusid inimesi aidata. “Platseeboefetki toimel vabanevad kehas loomulikud valuvaigistid närvisüsteemi. Minu arvates on platseebo kasutamisega seotud stigma irratsionaalne ning eetiliste ja kuluefektiivsete platseeboravimite väljaarendamist peaks rohkem uurima.”

Platseeboravimitel on meditsiinis oma koht, kuid mõned sellised põhjuseta välja kirjutatud ravimid võivad põhjustada kõrvalnähtusid ja ravimiresistentsust. Näiteks tekitab muret antibiootikumide kasutamine viiruslike haiguste puhul, kuna viiruste vastu ei ole antibiootikumidel mingit toimet ja arstid teavad seda. Samuti tekitab selline praktika küsimusi eetika kohta – kas arst peaks üldse määrama ravimit, kui ta teab, et see ei toimi?

Allikad: Independent, Plosone, BBC, National Post

Foto: newsfix.ca

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.