Raputatud lapse sündroom (RLS) on erinevate sümptomite kogu, mille põhjuseks peetakse imiku nii jõulist raputamist või kiigutamist, et tal tekib ajukahjustus. Enamasti ei ole märgata väliseid väärkohtlemise tundemärke, kuid ajukahjustus võib olla üsna tõsine.

Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni ning ajuturseni. Tekkinud ajuverejooksu tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvusehäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud.

Raputamisele iseloomulikud kahjustused on aju-, silma- ja skeletikahjustused. Umbes pooltel juhtudel kujuneb raputamise järel püsiv nägemispuue, mis on enamasti seotud ajukahjustuse ja harvematel juhtudel silma võrkkesta verevalumitega, väga tavaline on vaimse arengu mahajäämus. Tõsisema ajukahjustuse korral võivad lapsed jääda lamavaks haigeks. Sagedased on ka epilepsiahood, õpiraskused ja käitumishäired.

RSL-i seos vaktsineerimisega

Valdavalt süüdistatakse selle sündroomi tekkimises vanemaid. Öeldakse, et vanemad on väsimuse ja süütunde tõttu kaotanud enesekontrolli ja last tahtmatult vigastanud. Vahel võib see ka tõele vastata, kuid liiga sageli jääb sündroomi diagnoosimisel märkamata asjaolu, et selle all kannatavaid lapsi on hiljuti vaktsineeritud. Hiljuti avaldatud uuringus leiti, et RLS on osal juhtudel hoopis autoimmuunne vastus antigeenide stimulatsioonile geneetilise eelsoodumusega inimesel. Seda võivad põhjustada vaktsiinid, viiruslikud, bakteriaalsed ja parasiitsed infektsioonid.

Portaali VacTruth.com uuriv ajakirjanik Christina England käsitles seda teemat põhjalikumalt oma hiljutises artiklis, tuues välja rea uurimusi, mis hõlmasid lapsi, kellel oli rutiinse vaktsineerimise järel tekkinud ajuturse. Lucija Tomljenovic on 2010. aastal avaldanud asjakohase analüüsi, milles on sadu juhtumeid juba 1980-ndate algusest, kus lapsed on vaktsineerimise järel haigestunud entsefaliiti või meningiiti. On avaldatud isegi arvamust, et RLS diagnoos on loodud selleks, et varjata vaktsineerimisega kaasnevaid võimalikke kõrvalnähtusid.

Mitu asjakohast uuringut

RLS-i ja vaktsiinide seost on uuritud juba pikka aega. 1998. aastal avaldati teadustöö pealkirjaga “Shaken Baby Syndrome: The Vaccination Link“ (raputatud lapse sündroomi seos vaktsineerimisega), mille autor Viera Scheibner käsitles probleemi, mis oli sel ajal alles algamas, kuid on tänapäeval saanud epideemiaks: lapsevanemaid süüdistatakse alusetult oma laste väärkohtlemises, kuigi tegelikult on tervisekahjustuse põhjuseks hoopis vaktsiin. Scheibneriga olid ühendust võtnud mitmed vanemad (või nende advokaadid), kes soovisid enda kohta esitatud süüdistuse osas meditsiinieksperdi hinnangut lapse haigusloole. Täpsem haiguslugude uurimine tõi välja asjaolu, et sümptomid ilmnesid mõnda aega pärast vaktsineerimisi.

Ühiskonnas on palju õnnetuid vanemaid ja lapsi, kelle puhul võib olla RLS sündroomi põhjuseks tõesti lapsevanema ettevaatamatu käitumine afektiseisundis. Kuid meditsiinisüsteemi poolt on vastutustundetu süüdistada kõikide RLS juhtumite puhul vanemaid, kui vaatluste ja põhjaliku analüüsi tulemusena on sündroomi tegelik põhjus hoopis muus.

Allikad: Natural News, Science Publishing Group, Vac Truth, Eesti Arst, Kliinikum

Foto: discovermagazine.com

Toimetas Katrin Suik