Eluea pikendamine ja elukvaliteedi parandamine on vahel lihtsamad, kui me arvata oskame. Tahad elada kauem ja parandada oma südame-veresoonkonna tervist – mine sauna. Soovitavalt vähemalt neli korda nädalas.

See näib liiga lihtne, et olla tõsi, kuid Soome teadlaste kinnitusel võib pika eluea saladus peituda justnimelt saunas higistamises. Soomlased on oma saunaarmastuse poolest legendaarsed ning eestlased ei jää neist ses osas sugugi maha. Värske teadusuuring kinnitab, et seda head tava tasub kindlasti jätkata. Regulaarne saunas käimine näib olevat seotud südame-veresoonkonna haiguste madalama esinemissagedusega, mis omakorda annab pikema eluea. Sellele järeldusele jõudsid teadlased vaadeldes enam kui 2300 Ida-Soome mehe terviseandmeid ja saunaskäimise harjumusi vahemikus 1984-1985 ning uurides nende tervislikku seisundit taas 2011. aastal. Leiti, et sagedamini ja pikemat aega saunas viibinud meestel oli vähem südameprobleeme ning väiksem suremuse näitaja.

Üks uuringu autoritest, Ida-Soome ülikooli kardioloog Jari A. Laukkanen kommenteeris väljaandele Time: “Rohkem on parem. Näib, et enam kui neli korda nädalas saunas käimine on seotud kõige madalama riskiga, kuid ka 2-3 korda nädalas võib tuua kasu.“ Uuringu tulemused näitasid, et:

• Mehed, kes käisid saunas 2-3 korda nädalas, langetasid ootamatu südame-veresoonkonna probleemidest tingitud surma tõenäosust 22% võrreldes nendega, kes ainult kord nädalas sauna jõudsid.
• Need, kes käisid saunas enam kui 4 korda nädalas, vähendasid oma südameinfarkti suremise riski 63%, võrreldes vaid kord nädalas saunas käijatega.
• Pikemalt saunas viibimine on parem – enam, kui 19 minutit saunas istunud meeste südameinfarkti risk oli 52% madalam, kui neil kes kõigest kümmekond minutit vastu pidasid.
• Saunaharjumus vähendas igat tüüpi südame-veresoonkonna haigustesse suremise riski.

Kuidas saunas käimine tervisele hästi mõjub?

Lõõgastumine on hea nii kehale kui vaimule – juba ainuüksi saunas istumiseks aja võtmine on aeg, mille sa pühendad puhkamiseks. See vähendab stressi ja ärevust, parandab saavutusvõimet ja loovust, vähendab vererõhku ja normaliseerib südame tööd. Lisaks on leitud, et regulaarne saunas käimine suurendab valgete vereliblede hulka, mis aitavad haigusetekitajatega võidelda.

Saunas käimine imiteerib tervisespordi mõju kehale. Mõlemad suurendavad südame löögisagedust, panevad higistama ning toovad kaasa parema lõõgastumise ja enesetunde. Saunas võib südame löögisagedus tõusta 100-150 löögini minutis – see on südame jaoks treening, mis tugevdab selle funktsiooni. Ka langeb soojas keskkonnas vere hapniku sidumise võime, mis tähendab, et piisava hapniku saatmiseks igasse keha piirkonda teevad enam tööd kopsud ning avaneb enam veresooni. Vererõhk langeb ning peenikeste veresoonte funktsioon paraneb.

Saun on suurepärane abimees kehast toksiinide väljutamisel. Higiga väljub kehast palju ebavajalikke keskkonnast saadavaid aineid ning peenikeste veresoonte laienemine toob verd keha perifeersetesse osadesse, puhastades ka neid. Saunas või vahetult peale seda on hea võimalus koorida maha surnud naharakud, saades värskema ja siledama naha. Uhu saunahigi kindlasti hoolikalt maha.

Ei tasu alahinnata ka sauna sotsiaalset aspekti. Paremad suhted lähedastega toetavad meie südame tervist ning inimesed, kes tunnevad ennast lähedaste ja kogukonnaga kontaktis olevat, elavad kauem ja õnnelikumalt. Kui juba saun sooja panna, siis sageli saab sellest seltskondlik ettevõtmine. Saunalaval saavad vahel räägitud kõige huvitavamad jutud ning see on väärtuslik pere või sõpradega veedetud aeg.

Ei tasu unustada ettevaatlik olla

Kuigi uuringus osalesid ainult mehed, usub Laukkanen, et need tulemused laienevad ka naistele. Siiski kinnitab ta, et tulemuste kinnitamiseks on vaja läbi viia lisauuringuid. Teised uuringut kommenteerinud teadlased viitavad ka sellele, et korrelatsioon ei ole sama mis põhjuslikkus – see uuring ei tõesta, et saun põhjustab südame-veresoonkonna haiguste vähenemist, vaid näitab lihtsalt nende omavahelist seost. Oluline on ka silmas pidada, et uuringus kasutatud mehed käisid tüüpilises Soome saunas, kus on pigem kuiv õhk ja temperatuur 80°C kuni 100°C.

Nii et kui sul ei ole tuju minna jooksma või jõusaali higistama, mine vähemalt sauna. Veel parem on see, kui sa läheb kõigepealt trenni ja peale seda sauna. Siiski ei tasu aga unustada, et saunas tuleb käia teadlikult ja vastutustundlikult. Korralik higistamine viib kehast välja palju vedelikku, mis võib juba eksisteeriva südame-veresoonkonna haiguse, neeruhaiguse, liiga madala vererõhu tõttu osutuda ohtlikuks. Koos vedelikuga kaotad ka mitmeid vajalikke elektrolüüte, nagu naatrium, kaalium, magneesium ja kaltsium. Selleks, et oma südame ja lihaste tööd toetada, tuleb need elektrolüüdid taas asendada.

Alkohol on juba iseenesest diureetilise (kehast vett välja viiva) toimega. Saunaõlu võib-olla mõne jaoks iseenesest mõistetav traditsioon aga see viib veel enam kehast vett välja, mis võib viia ohtliku vedelike- ja elektrolüütide kaotuseni. Eelista õllele saunas ja peale seda pigem vett.

Allikad: Mind Body Green, JAMA, Time, Everyday Health

Foto: toepferhaus.com

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.