Foto: Frank Meriño / Pexels

Saksamaa värske uuring annab adekvaatsemat infot DNA/mRNA testravimite kõrvaltoimete ulatusest kui ametlikult väidetakse. Saksa ajakirjanik Boris Reitschuster sai hakkama ülesandega, mida tervishoiuametnikud ja peavoolu meediaväljaannete ajakirjanikud pole piisava hoolikusega täitnud. Ta uuris põhjalikult DNA/mRNA testravimite raskete kõrvaltoimete esinemise sagedust. Selgus, et koguni 15% vaktsineeritutest koges raskeid kõrvaltoimeid, sealhulgas esines raskeid kõrvaltoimeid rohkem noortel.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz esitas oma uusaastaettekandes väite, et „üle maailma on tänaseks peaaegu 4 miljardit inimest vaktsineeritud ja seda ilma tõsiste kõrvaltoimeteta”. Ehkki on teada, et tõsiseid kõrvaltoimeid esineb, on siiski subjektiivne, millist numbrit pidada „kõrgeks” või „madalaks”.

INSA uuring: 15% vaktsineeritutest koges raskeid kõrvaltoimeid

Paljud arstid on avaldanud arvamust, et valdav osa kõrvalnähtudest, mis on vähemalt ajalises plaanis DNA/mRNA uurimisravimitega otseselt seotud, on jäänud registreerimata, sest see olevat aeganõudev töö, mille eest arstidele ei maksta.

Reitschuster tellis uuringufirmalt INSA uuringu. INSA küsis 1004 Saksamaal elavalt täiskasvanult, kas nad on saanud koroonavaktsiini ning kas neil esines selle tagajärjel kõrvaltoimeid. Saadud vastused osutasid murekohale, mida paljud tervishoiutöötajad on omast kogemusest juba kinnitanud.

Riikliku veebilehe impfdashboard.de andmetel on 57,6 miljonit Saksamaa 69,4 miljonist elanikust DNA/mRNA testravimitega tehtavates ravimikatsetes osalenud. INSA poolt läbi viidud küsitluse vastused peegeldavad selles osas ametlikke suhtarve. Uuringufirma INSA küsis 1004 Saksamaal elavalt täiskasvanult, kas nad on vaktsineeritud ning kas neil esines selle tagajärjel kõrvaltoimeid – 15% vastanutest kinnitas, et kogesid tugevaid/raskeid kõrvaltoimeid. 57,6 miljoni vaktsineeritud inimese kohta teeb see kokku 8,64 miljonit ravimikatsete vahetut kannatanut.

1004 vastanust 60% on saanud tõhustusdoosi; 23%-le on manustatud kaks DNA/mRNA geeniravimi doosi, kuid need patsiendid pole saanud tõhustussüsti. 4% ütlesid end olevat osaliselt vaktsineeritud. 12% vastanutest tõdesid, et nad ei ole osalenud ravimikatses.

Erisusi esines ka vastanute poliitilistest vaadetest lähtuvalt. Parempoolsete poliitiliste vaadete toetajatest on Saksamaal 44% osalenud Covidi ravimikatsetes. Kõige enam on nende isikute seas roheliste toetajaid: 96%. Huvitav on sealjuures, et ehkki suur osa roheliste poliitilist programmi toetavaid isikuid on lasknud manustada endale eksperimentaalse geenitehnoloogia alusel valmistatud ravimikanditaate, on roheliste toetajad ühtlasi kõige suuremad geenitehnoloogiat vastustav grupp.

Ravimikatsetes mitteosalenud isikute osakaalu erinevused on selged ka Ida- ja Lääne-Saksamaa võrdluses, vastavalt 19% ja 10%.

Kõige olulisem on aga see, et 15% vastanutest kinnitas, et kogesid tugevaid/raskeid kõrvaltoimeid. 57,6 miljoni inimese kohta teeb see kokku 8,64 miljonit kannatanut.

Noortel esines rohkem raskeid kõrvaltoimeid

Ehkki kõrvaltoimete „raskus” on subjektiivne, löövad need tulemused ametlikult esitatud väited tugevalt kõikuma.

Arsti väitel, kõige altimad kõrvaltoimetele on noored terved inimesed, kes kogevad tugevaid peavalusid, lümfisõlmede suurenemist ja palavikku. Esineb ka tromboose ja kopsuembooliat vanemaealiste seas, ehkki seda on keeruline tõendada. Üleüldiselt on sagenenud infarkti esinemine.

Dr Gunter Frank kommenteeris:

„30 aasta jooksul, mil olen olnud arst, pärast tavapäraselt kasutusloa saanud vaktsiiniga vaktsineerimist on harva esinenud süstikoha punetust ning väga harva mitu päeva kestvat palavikku (mõnevõrra sagedamini pärast seagripi vaktsiini Pandemrix). Korra oli reumaatiline atakk, mis oli tõenäoliselt seotud vaktsineerimisega. 30 aasta jooksul on see olnud kõik. Ja nüüd: 15% kogevad tõsiseid kõrvaltoimeid pärast COVIDi vastu vaktsineerimist. Täpselt nii nagu mina ja paljud mu kolleegid oleme mitme kuu jooksul märganud.”

15% on märkimisväärne näitaja, eriti selles kontekstis, et viimastel kuudel on suremus teinud hüppelise kasvu, mida ei ole võimalik COVIDi abil seletada. Kõigist ravimikatsetustes osalenutest teatas 45%, et neil esines kergeid kõrvaltoimeid ning vaid 40% väitis, et neil ei esinenud ühtegi kõrvaltoimet.

Foto: anti-empire.com

Samuti näitavad tulemused, et kõrvaltoimete esinemise tõenäosus on pärast vähemalt ühe DNA/mRNA süsti saamist märkimisväärselt madalam 40-aastaste ja vanemate seas. Nii kergeid kui raskeid kõrvaltoimeid esines vähem ka meessoost vastanute seas, naistega võrreldes vastavalt 33% ja 48%. Samas kogesid naised rohkem kergeid kõrvaltoimeid, vastavalt 51% ja 39%. Maailma mastaapi ümber arvestatuna tähendaks see, et 4 miljardi isiku kohta kogeb raskeid kõrvaltoimeid 600 miljonit inimest.

Allikad: Anti-Empire, Makroskoop

Toimetas Sander Soomaa