Viimastel aastakümnetel on idee soolast kui südame-veresoonkonna haiguste põhjustajast olnud nii valdav, et mitte keegi ei sea soovitust vähem soola tarbida kahtluse alla. Kuid on ka teistsuguseid arvamusi. Selle aasta maikuus avaldatud CDC (Haiguste Kontrolli Keskus) raportis leitakse, et soola tarbimise vähendamisel alla ühe teelusikatäieni päevas, ei ole olulist kasutegurit ja see võib isegi osutuda kahjulikuks. Loomulikult on siinkohal väga oluline vahe, kas tarbitakse tervislikku mineraalsoola või jodeeritud lauasoola.

Glasgow ülikooli teadlaste hiljutised uuringud on näidanud, et vere madal klooritase on kõrgvererõhktõvega inimeste puhul suremusriski indikaator. Seni ei ole kloori ja kõrgvererõhktõve seoseid oluliselt uuritud. Ligi 13 000 kõrge vererõhuga patsiendi kohta kogutud info näitas, et vere madala klooritasemega patsientidel oli suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ning surra.

Vererõhuravimite müük on viimase 30 aasta jooksul plahvatuslikult suurenenud ning Lisinopril ja Norvasc moodustavad koos 23% kõigist väljakirjutatud ravimitest maailmas. Uue info valguses võib olla võimalik, et üks selle põhjus on viimase 30 aasta jooksul toimunud soola “demoniseerimine” ning ravimid võivad olla vajalikud, kompenseerimaks vere madalat klooritaset. Nagu kõik teised farmaatsiatööstuse ravimid, on ka neil oma kõrvalnähud – suurenenud vähirisk, verehaigused, rindade kasv meestel, impotentsus, depressioon, tahhükardia, igemete paistetamine, maksapõletik, vere glükoositaseme tõus, hepatiit ja eluohtlikud nahaprobleemid. Teisisõnu tähendab see farmaatsiatööstusele veel enam kliente.

Vähendatud soolatarbimise ja parema tervise vahel ei ole seost

CDC tellitud uuring, mille viis läbi USA riiklik meditsiiniinstituut (National Academies Institute of Medicine, IOM), analüüsis suurt hulka eelnevaid uuringuid ning jõudis järeldusele, et enamik neist ei näidanud seost vähendatud soolatarbimise ja parema tervise vahel. Mõned uuringud viitasid pigem vastupidist. Näiteks 2008. aastal Itaalias läbi viidud uuring näitas, et 232-st tõsise südamepuudulikkusega patsiendist oli nendel, kes tarbisid vähem soola, kolm korda kõrgem haiglavisiitide sagedus, võrreldes nendega, kelle soolatarbimine oli kõrgem.

Teine uuring, mis avaldati 2011. aastal, jälgis 28 800 kõrge vererõhuga üle 55 aasta vanust inimest ligi viie aasta jooksul ning analüüsis nende naatriumitarbimist uriinianalüüsi abil. Leiti, et alla 3000 mg naatriumi tarbimine päevas suurendab südameinfarkti, südamepuudulikkuse ja südamehaigustesse suremuse riski. Sisuliselt tähendab see seda, et 1–3 teelusikatäit soola päevas on aktsepteeritav, alla selle võib olla tervist kahjustava toimega.

Nii soola koostises olevad naatrium kui ka kloor on õiges koguses keha füsioloogilistes protsessides vajalikud ning seda tuleks lähemalt uurida. Erinevalt seni arvatust võib naatriumkloriid olla kehale hoopis vajalikum. Liiga suures koguses soola tarbimine on sama kahjulik kui liiga vähe soola.

Miks peetakse soola nii kahjulikuks?

Tarbides rohkem soola, vajab keha rohkem vett, et naatriumi kontsentratsiooni verest stabiilsena hoida. See on põhjus, mis soolase toidu söömine meid januseks ajab. Selle tagajärjel tekib ajutine vererõhu tõus, mis kestab niikaua, kuni neerud eritavad liigse soola ja vee. Aga kas see ajutine seisund põhjustab kroonilise probleeme? Mitte tingimata. Soola tarbimise piiramine suurendab veres kolesterooli ja triglütseriidide taset ning viib insuliiniresistentsusele, mis on II tüübi diabeedi eelne staadium.

Hea ja halb sool – mis neil vahet on?

Lauasool kristalliseerub siis, kui soolalahust töödeldakse kemikaalidega, mis sadestavad enamiku magneesiumist ja mikroelementidest. Kuivatamise protsessi käigus lisatakse soolale paakumisvastaseid aineid, millest mõned võivad olla tervist kahjustava toimega. Ning soola jodeerimine põhjustab joodi suhtes tundlikele inimestele tõsiseid probleeme.

Kuid probleemiks ei ole sool iseenesest, vaid see, mis tüüpi soola me kasutame. Tavalise lauasoola poolest rikas eine võib kõigest poole tunni vältel kahjustada arterite võimet verd kehasse laiali pumbata. Paljud eksperdid nõustuvad, et tavaline lauasool on ebatervislik, ning samas vajame heaks terviseks, paranemiseks ja pikaealisuseks häid soolasid. Tavalisel lauasoolal ei ole tõelise traditsionaalse soolaga palju ühist. Võrreldes näiteks roosat Himaalaja kivisoola või halli tekstuurset Keldi soola, on selge, et need on erinevad – neil on maitse! Ning lisaks naatriumkloriidile sisaldavad need veel üle 84 erineva mineraali ja mikroelemendi.

Barbara Hendel, kes on kirjutanud raamatu “Water & Salt, The Essence of Life” selgitab: “Need mineraalsoolad on identsed nende elementidega, millest meie keha on ehitatud ning mis leidusid algselt ookeanis, millest elu alguse sai. Meil on soolased pisarad ja higi, meie kehavedelike ja vere keemiline ja mineraalne koostis on sarnane mereveele. Elu algusest peale, veel sündimata lastena, viibime me soolaka vee sees.“ Ta selgitab, et vees lahustub sool mineraalide ioonideks, mis edastavad närviimpulsse lihastöös ja mõtlemisel.

Mineraalsool on tervislik, kuna see annab kehale hulga mineraalide ioone, mis on vajalikud keha funktsioonide tasakaalustamiseks ning tervena püsimiseks. See ravitoime on teada juba ammusest ajast. Poolas, Wieliczka soolakaevanduses Krakowi lähedal, on soolamäe sisse uuristatud haigla, milles leiavad oma haigustele leevendust astma, kopsuhaiguste ja allergiatega patsiendid. Hendeli arvates on terviseprobleemides süüdi pigem liiga vähene mineraalide tarbimine, mitte liiga suur soolatarbimine.

Ka Oregoni ülikooli teadlane David McCarron on samal arvamusel. Tema sõnul on sool olnud alati osa inimeste dieedist, kuid muutunud on meie toidu mineraalide sisaldus. Töödeldud toit ei sisalda piisavalt vajalikke mineraale ja moodsate põllumajandusmeetodite tõttu on ka köögiviljade mineraalisisaldus langenud.

Mitte iga sool ei ole halb, vaid vilets sool on halb. See läheb vastuollu aastakümneid väldanud soolavastase kampaaniaga. Võib-olla on aeg vaateid muuta?

Allikad: Prevent Disease, IOM, PD 2, Clinical Science, NCBI

Foto: katedeering.com

Toimetas Katrin Suik