Kas sind üllataks teadmine, et inimkond muutub aina rumalamaks? Hoolimata inimkonna arengust viimastel aastasadadel on eksperte, kes leiavad, et inimesed kaotavad kognitiivseid võimeid ning muutuvad emotsionaalselt ebastabiilsemaks. Stanfordi ülikooli teadlane ja geneetik dr Gerald Crabtree usub, et meie intellektuaalne allakäik on seotud geneetiliste mutatsioonidega.

Crabtree seisukoha järgi määrab meie kognitiivseid ja emotsionaalseid võimeid tuhandete geenide kombineeritud mõju. Kui mõnes neist geenidest toimub muteerumine, mis on üsna tõenäoline, siis avaldab see negatiivset mõju meie intelligentsusele või emotsionaalsele stabiilsusele.

Darwini teooria tugevamate ellujäämisest ei kehti tänapäeval

Oma artiklit teadusajakirjas Trends in Genetics alustab Crabtree arvamusega, et kui tänapäeva inimeste hulka satuks keskmine inimene Ateenast 1000 eKr, siis oleks ta üks targemaid ja emotsionaalselt stabiilsemaid inimesi meie keskel. Geneetik selgitab, et taandarengu geneetiliste mutatsiooniga inimesed on elujõulisemad ja Darwini teooria tugevamate ellujäämisest ei peegeldu tänapäeva ühiskonnas ning paremate geenidega isendid ei domineeri tingimata, nii nagu minevikus.

Kuigi sellel hüpoteesil on mõningat väärtust, tekib siiski küsimus, kas geenid on ikka inimrassi kognitiivse allakäigu peamine põhjus või on teadlane liiga tõsiselt võtnud Mike Judge’i filmi “Idiocracy”?

Kui inimeste intelligentsuse tase on tõesti langenud, siis on oluline pöörata tähelepanu teistele võimalikele põhjustele. Ühe võimaliku tahuna tuleb kindlasti arvestada meie toitumist.

Veevarude fluoriseerimine langetab IQ taset

Harvardi ülikooli teadlased on 2012. aastal avaldanud teadusajakirjas Environmental Health Perspectives artikli, milles tuuakse välja seos, et piirkondades, kus vee fluoriiditase on kõrge, on lastel tunduvalt madalam IQ tase. Uuringu kokkuvõttes leitakse et „meie uuringu tulemused toetavad fluoriidi võimalikke kahjulikke kõrvalmõjusid laste neuroloogilisele arengule”.

Sellelaadseid uuringuid on hulganisti tehtud ka varem ning kas selle uuringu tulemustel on rohkem kaalu kui eelmistel, jääb veel lahtiseks. Advokaat ning New Yorki osariigi fluoriidi vastase ühenduse (New York State Coalition Opposed to Fluoridation – NYSCOF) president leidis viimase uurimuse tulemusi kommenteerides, et “on mõttetu lubada oma lastel osaleda selles fluoriseerimise eksperimendis selleks, et rahuldada kindlate huvigruppide poliitilisi huve. Isegi kui fluoriseerimine vähendab kaariese levikut, siis kas hammaste tervis on vaimsest tervisest olulisem? On aeg jätta poliitilised huvid kõrvale ning lõpetada vee fluoriseerimine kõikjal.”

Pestitsiidid vähendavad intelligentsust

2012. aastal avaldatud uuring tõestas, et sünnieelne kokkupuude ema toidus küllaldaselt leiduvate pestitsiidijääkidega tekitab jäävaid muutusi üleüldises aju struktuuris, millel on leitud seoseid langenud intelligentsuse taseme ja vähenenud kognitiivse funktsiooniga. Eriti pöörati tähelepanu kloorpürifosi-nimelise pestitsiidi mõjule, mida on seostatud tõsiste kõrvalekalletega normaalsest aju arengust. Negatiivne mõju tuleb esile juba väga väikeste pestitsiidikoguste puhul.

Töödeldud toidud ja kõrge fruktoosisaldusega maisisiirup teevad inimesi rumalamaks

Briti teadlased avaldasid 2011. aastal suuremahulise uuringu, mis tõestas, et on olemas seos kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega töödeldud toitude tarbimise ning vähenenud IQ taseme vahel. Laste menüüsid ja vanemate täidetud küsimustikke analüüsides järeldati, et kui lapsed toitusid peamiselt töödeldud toidust kolmeaastasena, siis IQ langus võis alata juba järgmise viie aasta jooksul. Ning sellele vastukaaluks lastel, kes sõid toitainerikkaid sööke, sealhulgas puu- ja köögivilju, täheldati IQ taseme kõrgenemist. Lisaks on ühel kõikides töödeldud toitudes ja suhkrurikastes jookides olev koostisainel – kõrge fruktoosisaldusega maisisiirupil – leitud seoseid vähenenud õppimisvõime ja halva mäluga, tehes inimese rumalaks.

Geenimutatsioonidel võib olla mingi seos inimkonna rumalamaks muutumisega. Aga eelkõige tuleb meil tähelepanu pöörata sellele, kuidas me ise oma eluviisidega seda protsessi kiirendame.

Allikad: Infowars, Natural Society 1, Natural Society 2, PNAS koduleht, Natural Society 3, Guardian, JECH, UCLA Newsroom 

Toimetas Katrin Suik