Sünteetilisi magustajaid nagu aspartaam, atsesulfaam K, sahhariin jt toodetakse ja müüakse valdavalt dieettoodetes kasutamiseks – selleks, et pakkuda inimestele kalorivaesemat toitu või jooki, mis aitab kehakaalu kontrolli all hoida. Kuid see kontseptsioon on täielikult üles ehitatud arvamusele, et inimese keha on lihtne masinavärk, milles iga tarbitud kilokalor on ühesuguse väärtusega. Aina kasvav teadustööde hulk tõestab, et olukord on hoopis keerulisem ja sünteetilised magustajad hoopis aitavad rasva ladestumisele kaasa, mitte ei hoia seda ära.

Sünteetilised magustajad stimuleerivad isu, suurendavad soovi süsivesikute järele, soodustavad rasvade ladestumist ning pidurdavad rasvarakkude lagundamist energia tootmise protsessis. Seda tõendavad mitmed teadusuuringud, millest üks värskemaid ilmus ajakirjas The Journal of Biological Chemistry selle aasta septembris.

Teadlased vaatlesid katseklaasitingimustes, kuidas mõjub inimese ja hiire rakkudele sahhariin ja atsesulfaam K. Leiti, et sünteetilised magustajad mõjutavad rakutasandil rasvarakkude teket ning samas takistavad rasva lõhustamist küpsetes rasvarakkudes. Sisuliselt tähendab see seda, et dieettoodete ja sünteetiliste magustajate tarbimine teeb meid pidevalt näljaseks ja kasvatab rasvapolstrit kehal, kuna ühe energia tootmise mehhanismina ei hakata kehas leiduvaid rasvu lagundama.

See ei ole sugugi uudis, kuna toetab juba eelnevalt sarnaste tulemustega uuringuid. Selle aasta jaanuaris avaldati teadusajakirjas Appetite Brasiilia teadlaste uuring, milles söödeti rottidele tavalisele rotisöödale lisaks jogurtit, mis oli magustatud kas aspartaami, sahhariini või suhkruga. Uuring näitas, et sahhariini või aspartaamiga magustatud jogurtit söövate rottide kaalutõus oli suurem kui suhkruga magustatud jogurtit söönud rottidel hoolimata sellest, et kogu kaloritarbimine oli neil sama.

Kõik kalorid ei ole võrdse toimega

Sünteetilised magustajad mõjutavad meie isu kontrollimehhanisme. Magus maitse annab kehale märku, et kohe saabuvad kalorid. Kui seda ei juhtu, siis suureneb isu süsivesikute järele. 2010. aastal avaldatud uuringus vaadeldi magusaisu neurobioloogiat ning sünteetiliste magustajate mõju isu kontrollile. Selles analüüsiti mitmeid eelnevaid laiaulatuslikke uuringuid, milles leiti positiivne korrelatsioon sünteetiliste magustajate ja kaalutõusu vahel, mis on otseselt vastupidine turunduskampaaniatele, milles soovitatakse kehakaalu kaotamiseks lihtsalt tarbitavaid kaloreid vähendada.

Kõige rohkem suurendab isu aspartaam, kuid see kehtib ka teiste sünteetiliste magustajate puhul nagu atsesulfaam K ja sahhariin. Erinevalt sünteetilistest magustajatest aitab tavaline lauasuhkur anda kehale adekvaatse signaali selle kohta, kui palju kaloreid tarbitud on. See ei tähenda tingimata, et suhkru tarbimine on kasulik – rafineeritud lauasuhkur on sõltuvuselaadset reaktsiooni tekitav ja keha tasakaalu rikkuv aine ning küllastuse signaalist hoolimata jätkavad inimesed tavaliselt magusa tarbimist. Kuid võrreldes sünteetiliste magustajatega, antakse küllastuse signaal adekvaatselt, võrreldes tarbitud kalorite kogusega.

Lisaks rakutasandil rasvavarude suurendamisele on aspartaamil mõju kehakaalule ka teiste mehhanismide kaudu. Fenüülalaniinil ja aspartaamhappel, mis moodustavad 90% aspartaami koostisest, on omadus stimuleerida insuliini ja leptiini eritumist kehas. Need on kaks peamist hormooni, mis reguleerivad ainevahetust, küllastust ning rasva ladustamist kehas.

Nii et kuigi sa ei tarbi suhkrut, tõuseb aspartaamiga maitsestatud toitude ja jookide tarbimisel veresuhkru tase, mis on ülekaalulisuse, diabeedi ja paljude teiste krooniliste haiguste tekke taga. Aja jooksul muutub keha nii insuliini kui ka leptiini toime osas resistentseks ning ei “kuule“ enam hormonaalseid sõnumeid lõpetada söömine ja põletada rasvu. Kõik kalorid ei ole omavahel võrdsed ja võrdse mõjuga sinu kehakaalule ja tervisele. Püüdes oma keha ära petta sünteetiliste magustajatega, muudad probleemi ainult tõsisemaks.

Allikad: The Journal of Biological Chemistry (teadusuuring), Mercola, Science Direct, Yale Journal of Biology and Medicine

Foto: sisoft.com.tr

Toimetas Katrin Suik