Foto: beststudio / Freepik

Kuigi intiimtervise ja (seksuaal)naudingute teemalised loengud ja koolitused on tänapäeval juba igapäevased, jääb meie ühiskonnas valdavalt tähelepanuta fakt, et ligi 10% kogu Eesti rahvastikust on erivajadustega ning tingimata kõigile neist ei ole tavapärastest naudingukursustest mingit kasu ning tihti ei ole koolitajatel ka sellealaseid teadmisi. Siinkohal on Eestil palju õppida näiteks Soomest, kus erivajadustega inimestele püütakse tagada ka kõik vajalik intiimelu harrastamiseks, mis on ju elu loomulik osa! 

15. septembril kell 12 toimub Tartus just erivajadusega naistele loodud tasuta loeng ja vestlusring: Erivajadus, intiimtervis ja naudingud. Tegu on koolitussarja / kogemuskohviku “Õigusteadlik puudega naine” kuuenda sündmusega, mida sel korral veab Eesti seksuaaltervise ja -hariduse ekspert, antropoloog, podcasti Sekspositiiv looja ja saatejuht ning noorsootöötaja Kristina Birk-Vellemaa. Loengu järel toimub ka vabas vormis vestlusring.

“Tartu südalinnas paiknev hea ligipääsetavusega GMP Patisserie on täpselt nagu väikene reis Pariisi – õhkkond on lummav ja hubane ning laudadel on ootamas imemaitsvad prantsusepärased suupisted! Vabatahtlikud abistajad on valmis sinu vajadusi märkama ja toetama ning isikliku assistendi või tugi-isiku saad vajaduse korral tasuta kaasa kutsuda,” märgivad korraldajad lisades, et vajadusel abistatakse ka transpordiga või kompenseeritakse transpordikulud!

Birk-Vellemaa on töötanud Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitusjuhi, eksperdi ja koolitajana, vedades nii Eesti-siseseid kui ka rahvusvahelisi projekte Moldovas, Kõrgõzstanis, Kasahstanis ja Gruusias ning koostades ka õppematerjale. Ta on tegev ka Eesti Inimõiguste Keskuses mitmekesisuse nõustajana. Igapäevatöös nõustab, koolitab ja coachib inimesi seksuaalteemadel. Lisaks veab ta Instagramis seksuaalhariduslikku kontot Sekspositiiv ning toimetab samanimelises taskuhäälingus. Lisavajadus on Kristina igapäevakogemus, kuna aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimesena neurotüüpilises maailmas toimetamine on paras väljakutse.

NB! Osalemiseks täida palun registreerimisvorm (soovitavalt hiljemalt 13.09.2022): https://docs.google.com/forms/d/1szBdEipXVyfZJgnIPqJeBrl3-BzkMrz_GeNsAbcU9Nw/viewform?ts=62fe32ba&fbclid=IwAR3U6A8mp58NSpl6cTA4pWeZNJv4nmFX_Z6UZod-j2mhE2ZI-uqUvvjwkSM&edit_requested=true

Kuidas suhtutakse erivajadustega inimeste seksuaaltervisesse Soomes?

Kuigi ka Soomes räägitakse sellest, et erivajadustega inimeste seksuaalsus “lükatakse vaiba alla“, on seal siiski teemaga tegeletud nii aktivistide kui ka professionaalide tasandil.

Ajuhalvatuse tõttu ratastooli jäänud kogemuskoolitaja Pinja Eskola (27), kes hiljuti õppis ka seksuaalnõustajaks, leiab et kõigil peaks olema võrdsed võimalused kogeda naudingut omal moel ning ei eksisteeri sellist asja nagu “erivajadustega inimeste seksuaalsus”, sest meil kõigil ongi väga erinevad vajadused ja seksuaalsus.

Isiklikud kogemused, haridus ja aktiivsus annavad Eskolale laia vaatenurga puude ja seksuaalsusega seotud probleemidele, seda ka ühiskondlikul tasandil. “Üks suuremaid probleeme on see, et ikka püütakse kõiki puuetega inimesi ühte patta panna ja sellisena ka meid koheldakse,” kirjeldas Eskola väljaandele Ilta-Sanomat.

Ta rõhutab, et igaüks on indiviid ja individuaalsust on näha ka seksuaalsuse vallas.

Peaaegu kõigi probleemide põhjus on aga teadmiste puudumine: “Erivajaduste mõju seksuaalsusele on uuritud väga vähe, sest teemat ei peeta oluliseks. Vähesed uurimisandmed toovad aga kaasa vähe lahendusmudeleid.”

Ometi on Soomes erivajadustega inimestel näiteks võimalik endale appi palgata seksuaalabistaja – teenus, millest Eestis nähakse alles und.

YLE avaldas juba 2019. aastal artikli liikumispuudega abielupaarist Raila ja Miika Riikonenist, kes saavad teineteise kehasid nautida vaid seksuaalabistaja toel. Raila sõnul on seks oluline osa nende elust, ilma milleta nad võib-olla enam abielus ei olekski. “Paljud puudega inimesed ei pruugi isegi teada, et neil on õigus seksuaalsele naudingule,” märgib ta.

Kui Raila ja Miika seksida tahavad, peavad nad kalendri välja võtma, sest ende jaoks on seks võimalik vaid siis, kui tööl on sobiv isiklik abistaja. Riikostel kokku seitse alalist isiklikku abistajat, kellest kaks abistavad neid ka seksis.

“Kõigi assistentidega pole seda isegi arutatud. See on nii intiimne, isiklik ja tundlik asi, et nõuab just seda teatud usaldust assistendi ja meie vahel,” ütleb Raila.

Kõige sagedamini aitab seksiga kaasa Miika isiklik abistaja Jannina Tallberg. Mõnikord, kui Tallberg Raila ja Miika sobivasse asendisse aitab, lahkub ta toast ja annab paarile omaette aega. Teinekord on ta seksiolukorras seotud teise käe või keha liigutamisega. Siis vaatab ta kõrvale: “Mul keerleb peas palju enda mõtteid. Näiteks mõtlen, mida teha pärast tööpäeva. Ma suudan end sellest olukorrast kuidagi eraldada.”

Eritaseme seksiterapeut ja seksuaalpedagoog Tanja Roth, kelle sulest ilmus 2016. aastal ka juhend seksis abistamise kohta, on Soomes nii abivajajatel kui ka abistajatel soovitanud sõlmida töölepingust eraldi kirjalik kokkulepe selle kohta, mida seksiabi hõlmab. Tema sõnul garanteerib leping, et abistatud seks on ohutu kõigile asjaosalistele. “Muidugi ei saa kedagi sundida teist seksis aitama. Ka assistentidel on seksuaalõigused,” ütleb Roth.

Kui vaadata Soome meediapilti laiemalt, siis võib nõustuda Rothiga, kelle arvates on puuetega inimeste seksuaalõigused on alles lapsekingades. Mõni aeg tagasi arutati tõepoolest alles Soome foorumiteski, kas puuetega inimestel üldse on õigus seksida, kuid täna aitavad neid tabusid murda erivajadustega inimeste seksuaalsusele pühendunud aktivistid ja terapeudid.

Foto: Facebook

Kuidas on lood Eestis? Tule loengule ja kuula ise!

15. septembri Tartu loengu/vestlusringi lisainfo leiad sündmuse Facebookist.

Infot jagab ja transpordiga nõustab Eliis Vaiksaar +372 56 211 591 ja meili teel:
vabatahtlikud@helpific.com

Projekti koduleht: https://neurofibromatoos.ee/naine/

Koolitussari “Õigusteadlik puudega naine” koosneb kokku kümnest moodulist. Koolitus on osalejatele tasuta ning hüvitatakse ka transpordikulutused koolitusel osalemiseks. Kui vajad tõlki (viipekeel, vene keel vms), paluvad korraldajad sellest aegsasti teavitada. Kõigile lõpetajatele garanteeritakse koolituste läbimist tõendav tunnistus.

Toimetas Mariann Joonas