Kas oled kaalunud tätoveeringute tegemist? Juhul, kui sul on tätoveering või plaanid mõne teha lasta, siis suure tõenäosusega mõtled peamiselt selle kunstilisele ja sotsiaalsele aspektile ja vähem selle mõjule tervisele. Enamasti ei osata tätoveeringute puhul mõelda muudele terviseriskidele kui infektsioon, allergiline reaktsioon või korralikult steriliseerimata tööriistade kaudu levivad haigused. Kuid aina enam teadustöid näitab, et tätoveerimisega võib kaasneda ka teisi riske, eriti kui see hõlmab suuremaid musta tindiga kaetud alasid, kuna kasutatav tätoveeringu tint võib olla toksiline.

Üldiselt peetakse tätoveeringutinti turvaliseks ja rakkudega mitte reageerivaks hoolimata sellest, et erinevate pigmentide päritolu on sageli teadmata. Kuid Bradfordi ülikooli teadlased uurisid tätoveeringuid eriti tugeva mikroskoobi abil, mis võimaldab vaadelda nahka nanotasandil ning leidsid tõendusmaterjali, mis viitab sellele, et tätoveerimine muudab naha ühe peamise valgu, kollageeni ehitust.

Leiti, et tätoveerimistindi nanoosakesed olid nii naha kollageenivõrgustikus kui ka ümbritsevates veresoontes. See näitab, et tindiosakesed liiguvad naha pealispinnalt ka mujale kehasse ja organitesse laiali. Tätoveeringutint on aga suures osas reglementeerimata, sisaldades teadaolevalt vähki tekitavaid komponente. Uuringut läbi viinud teadlased märkisid, et see võib pikas plaanis olla ohuks rahvatervisele, kuna tätoveerimise populaarsus on pidevalt tõusmas.

Tätoveerimistindi nanoosakesed võivad tekitada vähki

Nanoosakesed on imeväikesed ning suudavad kergesti läbida nahka ja liikuda selle all olevate veresoonte kaudu vereringesse. On andmeid, et nanoosakesed võivad olla ajule toksilise toimega, põhjustada närvikahjustusi ning olla kartsinogeensed. 2011. aastal avaldatud uuringus näidati, et tätoveerimistindis on tõepoolest nanoosakesed – mustas pigmendis kõige väiksemad ja valges kõige suuremad. Must tint on tätoveeringutel kõige sagedamini kasutusel, kuid seda on ka kõige enam seostatud potentsiaalsete terviseprobleemidega. See võib olla kartsinogeenne, põhjustades põletikku ja DNA-kahjustust. Enamasti põhineb must tätoveerimistint tahmal ning võib seetõttu sisaldada polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, millest paljud põhjustavad väärarenguid, mutatsioone ja vähki. See absorbeerib nahas UV-kiirgust ning vallandab vaba hapnikku, mis mõjutab naha terviklikkust.

Seni on nahavähi esinemist tätoveeritud inimestel peetud kokkusattumuseks ning ei ole kindlaid tõendeid selle kohta, millist kahju tätoveerimistint võib tekitada mujal kehas, näiteks lümfisõlmedesse levides. Tätoveerimistinti peaks riiklikul tasandil reguleerima, aga kuna nende avaliku tervise prioriteedid on teised ning seni puudub tõendusmaterjal tätoveerimise ohtlikkuse kohta, siis ei ole seda reglementeeritud.

Mitmed tätoveeringutes kasutatavad pigmendid pärinevad näiteks autovärvitööstusest või on mõeldud printeritindis kasutamiseks. Nende kasutamise kohta ei ole tehtud olulisi süsteemseid uuringuid. Niikaua kuni see teema on ebaselge ja vähe uuritud, tasub kaks korda järele mõelda enne, kui otsustad tätoveeringu teha.

Allikad: Real Farmacy, eMedicine, Bradford.ac, NCBI 1, NCBI 2

Foto: favimages.net

Toimetas Katrin Suik