Olga Butakova loengute põhjal kokku pandud raamat “Tervise saladused” annab otsekohest keelt kasutades hea ülevaate sellest, kuidas käituda igapäevaselt nii, et mitte arsti juurde sattuda.

Meditsiin on see, mille otsa me komistame. Igal pool eksisteerivad riiklikud standardid, mille järgi arstid peavad tegutsema. Iga haiguse kohta on ettekirjutus: kui valutab see, siis tee seda ja toda. Probleem seisnebki selles, et riigid on võtnud arstidelt vastutuse enda peale. Kui tohter tegi kõik nii, nagu ette nähtud standard nõuab, siis ei vastuta ta millegi eest. See tähendab, et haigel lihtsalt ei vedanud ja ta suri. Kui aga meedik teeb midagi teisiti ja patsient sureb, siis vastutab tema isiklikult. Seetõttu ei taha ükski ametlikult töötav arst rikkuda riiklikke standardeid, sest kes tahaks vastutada?

Seega ei tasu vastutust oma tervise eest enda õlult kaasaegse meditsiini kaela sokutada. Parem on selgusele jõuda haiguste tekke põhjustes, sest oma tervise ja elu eest vastutab igaüks ise.

Inimesed suhtuvad oma tervisesse enesestmõistetavalt, justkui oleks see meile antud igaveseks. Näiteks juues Coca-Colat, ei mõtle me sellele, mida see teeb meie vere või neerudega. Me mürgitame end, valmistades suppi Gallina Blanca puljongikuubikutest, mis sisaldavad naatriumglutamaati (E-621). See põhjustab nn hiina restorani sündroomi, mille tunnused on südamepekslemine, pearinglus, näo punetus, lihase- ja liigesevalud ning migreenilaadsed peavalud.

Butakova esitab mõned peamised faktorid, mis põhjustavad haigestumist.

Psühholoogia

Nendel, kes tigetsevad, närveerivad, kadetsevad, eralduvad hormoonid, mis lõhustavad maksa. Stress on peamine psühholoogiline haiguste põhjustaja.

Söök

Toitu töödeldakse kõikides maailma traditsioonilistes köökides kuni 60 °C juures. Valk aga laguneb 60 °C juures. Kuidas on võimalik sellest midagi sünteesida, kui see on lagunenud? Miks ei tohi süüa palju suhkrut? Sest see tõmbab rakust vee välja. Kõik on näinud, kuidas maasikatele raputatud suhkur kiirelt märgub: maasika rakud annavad vee ära ning samamoodi toimivad inimese rakud.

Ei tohi süüa toitu, mis ei rikne. Looduses imesid ei esine: näiteks viinamari peab riknema. See peaks lebama taldrikul 3–5 päeva ja käärima hakkama. Osade poest ostetud viinamarjadega seda ei juhtu.

Kõik, mis näeb hea välja, säilib kaua ja on kahtlaselt ilusat värvi, on pettus. Kirsimoos ei saa olla kirsivärvi punane, sest oksüdeerudes ja kuumenedes muutuvad kirsid pruuniks.

Jook

Inimene peaks jooma päevas 1,5 liitrit vett, sest neerud peavad normaalseks elutegevuseks eritama 1,5 liitrit uriini ööpäevas. Kui asendada vesi tee, mahla, kohvi või limonaadiga, siis ei saa neerud nii palju uriini eritada, sest need on organismi mõistes söögid. Maamunal eksisteerib peale inimese veel kümneid tuhandeid liike elusolendeid, ja ainus liik, kes joob igasugust jama vee asemel ja sööb kuumutatud toitu, on inimene. Kõik teised elusolendid joovad ainult vett.

Kõik mahlad sisaldavad konservante ja seepärast on nad üheks haiguste põhjustajaks. Inimesed arvavad, et joovad 100% apelsinimahla ilma suhkruta, aga nad eksivad. Sõna “suhkruvaba” tähendab, et mahl sisaldab sünteetilisi magustajaid. “Konservandivaba” tähendab, et seal sees on sellised konservandid, mida instantsid ei oska veel tuvastada.

Suurte ettevõtete tehnoloogia kappab suurte sammudega eest ära. Nende heaks töötavad keemikud, kes on loonud sellised ained, mida sertifitseerimisel ei tuvastata. Seega, kui te ostate 100% apelsinimahla, mis seisab plasttaaras toatemperatuuril kaks aastat, siis see ei ole see, mis lubatud.

Kahjulikud harjumused

Need ei ole mitte ainult suitsetamine, alkohol ja narkootikumid, vaid ka näiteks kõhuli magamine. Kõhuli magades on pea sellises asendis, mis häirib selle verevarustust. Kui inimene on noor ja terve, siis annab keha magamise ajal märku, et hingamiskeskus kipub blokeeruma ning inimene muudab asendit. Kui aga eakas inimene magab nii, ja veel unerohu all, siis ta lihtsalt surebki une pealt ära. Magama peab selili. Sellepärast ongi sellel kehaosal selline nimi: spina (spina – vene k selg. Spi na – otsetõlkes “maga (millegi) peal”). Isegi nimi ütleb, milleks see kehaosa meile määratud on.

Vesi, vesi, vesi

Peagu 50% haigustest on tingitud vähesest veest. Kuiv nahk, kuivad juuksed, krigisevad liigesed, kivide teke – kõik on vähese vee süü. Kui kehas pole piisavalt vett, sadeneb sool meie maos olevast soolhappest välja. Tegelikult oleme kõik seda keemias õppinud: kui soolade arv vedelikus ületab teatud piiri, siis soolad sadestuvad välja. Siis hakkab inimene kurtma, et kõhus kõrvetab ja selle asemel, et vett juua, võtab sisse tableti. Mürgid kehas lahustuvad samuti ainult tänu veele.

Üldiselt on kõik, mis vees ei lahustu, meile väga kahjulik. Organism ei vaja ühtegi mineraali, mis ei lahustu vees. See on meie kehale vaid koormaks. Kui kellelgi on apteegist arsti soovitusel ostetud mineraalide kompleks, igasugu kaltsiumitabletid – Calcigran, GNLD Kal-Mag jms – proovige, kas need lahustuvad vees!

Paljud tabletid on üldiselt illusioon psühholoogilisel tasemel. Kui inimesel on diabeet, siis arst määrab talle kohe suhkrut alandavad tabletid. Kujutage endale ette, et teie veresoontes voolab veri, milles on kolm supilusikatäit suhkrut. See tähendab, et veri on magus. Milliste tablettidega saab suhkru verest välja? KUHU see kaob? See juba on seal! Magusat verd saaks hoopis veega lahjendada ja suhkru neerude kaudu välja uhada.

Aneemia puhul soovitab arst tarbida rauapreparaate, süüa õunu ja toorest maksa. Kuigi maksa ei tohiks mingil juhul toorelt süüa! Maks on looma kõige saastunum koht. Sinna on ladestunud mürgid, antibiootikumid, hormoonid. Loom viiakse tapamajja siis, kui temast ei ole enam näiteks lüpsilehma. Tema maks on läbi. Lisaks võib arst aneemia puhul soovitada teile punast kalamarja. Sealt saame aga kaasa portsu formaldehüüdi. Nagu öeldud: looduses imesid ei ole – kalamari ei säili niisama. Selle säilitamiseks kasutatakse ainet E236, mida tarvitatakse välistes tingimustes tahke kütusena (nn kuiv piiritus). Kalamari valatakse selle ainega üle ning lisatakse sidrunhapet.

Ka aju koosneb 90% ulatuses veest. Aju vajab pidevalt vett. Coca-Cola või mahl ajusse ei lähe. Sinna pääseb vaid puhas, struktureeritud vesi. Vee struktureerimiseks kulub kehal palju energiat ning aega umbes 8 tundi. Mahlast vee tegemine on veel pikem ja energiatnõudvam protsess.

Happelised joogid lõhuvad meie verd ja organismi. Kujutleme, et te joote Coca-Colat. Makku paisatakse kohe suurtes kogustes nelja aluselist mineraali: kaltsium, magneesium, kaalium ja naatrium – happe neutraliseerimiseks. Kust võetakse kaltsium? Luudest, küüntest, juustest, hammastest. Naatrium võetakse toidust. Magneesium ammutatakse lihastest, soontest ja toidust. Kaalium saadakse samuti soontest, neerudest ja toidust. Kahjuks enamik, mida me sööme ja joome, on happeline: liha, kala, munad, kohv, mineraalvesi, limonaadid.

Kehas peab olema happe ja leelise tasakaal. Paljud haigused saavad alguse organismi hapendumisest.

Süüa ja juua – see ei tähenda pista suhu. See tähendab pista verre, kudedesse ja rakkudesse. Lihtsam ja odavam on iseenda tervist hoida kui seda hiljem ravida. Kõiki eelpool välja toodud faktoreid, mis põhjustavad haigusi, on igaühel meist võimalik kontrollida.

Allikas: “Tervise saladused”, Olga Butakova loengute põhjal

Foto: Open Salon

Toimetas Stinne Loo