Foto: Pixabay / jackmac34

Kes meist ei armastaks šokolaadi –  vaimustavat  suussulavat maiust, mis paneb ajus vallanduma samasuguse  joovastusimpulsi, kui tekib armudes.  Mitte ilmaasjata ei nimetanud maiad seda jumalate toiduks. Šokolaad  annab energiat ja  tekitab rõõmsa meele, sest  selle algmaterjaliks olev kakao sisaldab rohkelt  trüptofaani, asendamatut aminohapet,  millest meie keha  õnnetundeks vajalikku serotoniini toodab.  Eriti tervislikuks peetakse just tumedat šokolaadi, sest  seal on väiksem suhkrusisaldus, rohkem kiudaineid, magneesiumit ja põletikuvastaseid antioksüdante. Kuid ka tervislikuks peetaval tumedal šokolaadil on oma ootamatu varjukülg.

Uuringud näitavad, et tume šokolaad võib sisaldada  raskemetalle, sh pliid ja kaadmiumit, mida seostatakse erinevate terviseprobleemide tekitamisega. Kuigi raskmetallid  on terviseriskiks kõikidele eagruppidele,  varitseb suurim oht just rasedaid ja väikelapsi,  sest need metallid võivad mõjutada aju arengut, põhjustada arenguprobleeme, kahjustada immuun- ja hormonaalsüsteemi.

Eelmainitud ohud pole šokolaaditööstusele üllatus,  probleemiga on maadeldud  juba aastaid. Tumedas  šokolaadis on kõrgem kakaosisaldus kui piimašokolaadis, seega sisaldab tume šokolaad reeglina ka rohkem raskmetalle.

Muidugi pole kakao ainuke toit, kus raskmetalle leidub.  Murettekitav on aga fakt, et hiljutises  Consumer Reporti uuringus analüüsitud 28 šokolaaditahvlist  sisaldasid raskmetalle lubatust rohkem tervelt 23 šokolaadi.  Halba valgusesse sattus ka tuntud šokolaaditootja Hersey’s, kelle vastu on praeguseks algatatud juba ka vastavateemaline kohtuasi.

Muu hulgas sisaldasid normist rohkem pliid ja kaadmiumit ka Eesti poodides  müüdavad Lindti tumedad šokolaadid.

Kuidas raskemetallid šokolaadi satuvad

Probleemi lahendamise muudab keeruliseks asjaolu, et plii ja kaadmium satuvad kakaosse erineval viisil.

Kaadmium satub kakaotaimedesse mullast, kus see puu kasvades ka kakaoubadesse jõuab. Plii näib seevastu kakaosse sattuvat pärast ubade koristamist, sest on kakaooa väliskesta peal, mitte oa sees.  Uuringutest selgus, et pliisisaldus oli madal pärast ubade korjamist ja kaunadest eemaldamist, kuid suurenes peale seda, kui kakaoube päikese käes kuivatati. Just sel ajal puutusid oad kokku pliirikka tolmu ja mustusega.

Kuna kaadmium ja plii satuvad  šokolaadi erineval viisil, siis on oluline, et saastumise ärahoidmiseks kasutataks ka erinevaid lahendusi.  Teadlaste sõnul saaks pliireostust vähendada, kui oad kuivaksid kaitsekatte all ja suurtest teedest eemal. Teine võimalus oleks eemaldada saasteained tehastes, puhastusprotsessi käigus.

Kaadmiumi reostuse vähendamine on tunduvalt pikem ja keerulisem protsess.  Seda saaks teha hoolika aretamise või geenitehnoloogia abiga. Kuna kaadmiumi tase kipub taimede vananedes tõusma, oleks abiks ka vanemate kakaopuude asendamine noorematega.  Ühe võimalusena võiks kaaluda ka kaadmiumiga saastunud pinnase eemaldamist või töötlemist.

Šokolaaditootjad peaksid tooraine valikul eelistama  ube, mis on kasvanud piirkondades, kus on madalama kaadmiumisisaldusega pinnas. Kaadmiumitaset aitaks lõpptootes madaldada ka see, kui  segada kõrgema kaadmiumisisaldusega aladelt pärit oad madalama tasemega ubadega, nagu mõned tootjad juba praegu teevad.

Niisiis on šokolaadi saastumine raskmetallidega tavaline, kuid mitte vältimatu. Ka testitulemused näitavad,  et on tootjaid, kes suudavad plii ja kaadmiumi taseme oma toodetes lubatud piirides hoida.

Kuidas on lood Kalevi šokolaadiga?

PS. Kindlasti huvitab Eesti tarbijaid, kuidas on lood Kalevi tumeda šokolaadiga? Küsisin Kalevilt, kas nende tooteid on analüüsitud ja kui, siis kus testivastustega tutvuda saaks.

Kalevi  vastus kõlab nii: “Tere! Kalevi tehase fookus oma toodete ohutuse tagamiseks raskemetallide kontrolli osas on eelkõige toorme kontrollil, koostööl usaldusväärsete kontrollitud tarnijatega ja sellel, et meie tootmisseadmed, eriti tootega kokku puutuvad osad, oleks valmistatud materjalist, mis tagaks lõpptoote ohutuse, sh raskemetallide jt saasteainete puudumise.

Seoses hetkel maailmas toimuvaga ja kõrgenenud tarbijate huviga teema vastu, vaatame veel kord üle kõik raskemetallidega seotud riskid ja täiendavate analüüside vajaduse.”

Liis Orav, terviseterapeut ja toitumisnõustaja