Foto: hansiline/ pixabay.com

Iidsete surnukehade uurimine tõestab, et vähk on inimtegevusest tingitud haigus, mida on õhutanud moodne eluviis. Kasvajad olid haruldaseks nähtuseks veel suhteliselt hiljuti, enne kui saaste ja kehv toitumine muutusid tõsisemaks probleemiks, kirjutab portaal Alkeemia.ee.

Kas sa  teadsid, et vähirakud vajavad jõudsalt arenemiseks suhkrut?

Suhkrurohkete toitude söömise järel hakkavad sinu pankrease beetarakud tootma insuliini. Liigse suhkru söömise tagajärjena võib esineda insuliini ületootmine, mistõttu muutub su keha insuliini mõju suhtes immuunseks. Suhkru tarbimise vähendamine ja insuliinitaseme normaliseerimine võib vähendada vähki haigestumise ohtu.

Ameerika Südameassotsiatsiooni koostatud uusima statistika järgi on vähk muutunud südamehaiguste asemel peamiseks surmapõhjuseks 45–74 aasta vanuste ameeriklaste seas. Vähi esinemise sagedus on mitme vähitüübi puhul suurenenud ning selle süüdlaseks peetakse üha rohkem keskkonnast ja elustiilist tingitud tegureid, nagu:
• kokkupuude pestitsiidide ja teiste kemikaalidega;
• farmatseutilised ravimid;
• töödeldud ja kunstlik toit (kaasa arvatud pakendite kemikaalid);
• juhtmevaba tehnoloogia, saastelekter ja kokkupuude meditsiinilise diagnostikakiirgusega;
• ülekaalulisus, stress ja halvad uneharjumused;
• vähene kokkupuude päikesepaistega ja päikesekaitsetoodete kasutamine.

See ei ole mõistagi täielik nimekiri, aga nagu näitab meie kaugete esivanemate tervise uurimine, ei ole vähi näol tegemist “loomuliku” haigusega ja geneetika ei ole selle puhul peamine tegur.
Mida räägivad iidsed muumiad ja eelajaloolised fossiilid meile vähi kohta?
Vähk on laias laastus lihtsalt üks traagiline tagajärg, mille tõi esile inimeste liigne kõrvalekalle õigest kursist – tervistsäästva toitumise ja tegevuste vältimine, samal ajal vägagi ebaloomuliku elustiili viljelemine ning enda keha pidev kurnamine kõikvõimalike kemikaalidega.

Daily Mail kirjutab järgmist: “Muumiate, fossiilide ja klassikalise kirjanduse uurimine on näidanud, et kasvajad olid haruldaseks nähtuseks veel suhteliselt hiljuti, enne kui saaste ja kehv toitumine muutusid tõsisemaks probleemiks. Hoolimata sadadelt Egiptuse muumiatelt võetud koeproovidest, mis kõik rehüdreeriti ja mikroskoobi alla pandi, on neist avastatud ainult üks vähijuhtum.
Professor Rosalie Davidi, hiljuti avaldatud uuringu kaasautori sõnul peab paika järgmine.
“Looduskeskkonnas ei ole midagi sellist, mis võiks vähki põhjustada. Seega peab haigus olema tingitud inimtegevusest, täpsemalt öeldes saastest ning muudatustest meie toidulaual ja elustiilis.”

Hea uudis on see, et arstiteadus on viimaks järele jõudmas tervele mõistusele. Avaldatakse üha uusi uuringuid, mis näitavad toidu ja elustiili võimsat potentsiaali nii vähi ennetamiseks kui ka raviks.

Järgnevalt käsitleme kolme suuremat vähiravistrateegiat, mis võivad teadlaste hinnangul mõjutada vähistatistikat palju rohkem kui mis tahes vähiravim või ravimeetod, mis praegu haigetele saadaval on.

Vähivastase võitluse strateegia nr 1: Saavuta aastaringne optimaalne D-vitamiini tase
D-vitamiin mõjub positiivselt vähi vastu võideldes mitmel moel, kaasa arvatud:
• enesehävitussageduse suurendamine muteerunud rakkudel (mis võiksid vabalt paljunedes viia vähi tekkimiseni);
• vähirakkude leviku ja paljunemise kahandamine;
• rakkude diferentseerumise põhjustamine (vähirakud on sageli diferentseerimata);
• uute veresoonte tekke vähendamine olemasolevatest soontest, mis on samm kasvajate kantseroosseks muutumise teel.

D-vitamiin, mis tekib sinu nahas pärast kokkupuudet päikesevalgusega, on veelgi suurema tähtsusega nahavähi tekkimise takistamisel. Tähtis on mõista, et oht päikesevalgusega kokkupuute tõttu nahavähki haigestuda on ainult liigse kontakti tulemus, mis võib loomulikult su nahka kahjustada.

Vähivastase võitluse strateegia nr 2: Muuda oma insuliinitase optimaalseks
Otto Warburg sai 1934. aastal Nobeli auhinna oma tähelepanekute eest vähirakkude füsioloogiast, mille käigus tõestas ta selgelt, et vähirakud vajavad edasi arenemiseks suhkrut. Kahjuks ei tunnusta ega rakenda seda teadmist tänapäeval peaaegu ükski onkoloog.

Sinu kõhunääre toodab insuliini – mis valmib beetarakkudes – pärast süsivesikute söömist, mistõttu ongi arvukad uurimused nüüdseks seostanud rafineeritud süsivesikuid vähi tekkega. Kui süüa pikema aja jooksul liiga palju teravilja ja suhkrut sisaldavaid tooteid, toodab sinu keha lakkamatult suures koguses insuliini, muutes keha selle suhtes resistentseks. See tähendab, et sama mõju saavutamiseks peab keha tootma üha rohkem insuliini, mis omakorda paneb alguse nõiaringile.
Tänapäeval on paljudel inimestel liiga kõrge insuliinitase, mis on meie moodsa suhkruküllase toidulaua ja vähese liikumise tulemus. See aga võib kehale põhjustada suurt kahju. Neist tagajärgedest tuntuim on suhkrutõbi, aga see pole kaugeltki ainus kaasnev häda.

Doktor Don Rosdale on öelnud: “Vahet pole, millisest haigusest käib jutt. Räägitagu tavalisest külmetusest või mõnest südame-veresoonkonna haigusest, osteoporoosist või vähist – haiguse juur peitub alati molekulaarsel ja rakulisel tasandil. Ma kinnitan teile, et ka insuliinil on selles oma käsi mängus, kui mitte täielik kontroll haiguse üle.”

Vähivastase võitluse strateegia nr 3: Otsusta ohutuma ja tõhusama vähikontrolli kasuks
Üha rohkem on ilmnemas tõendeid ohust, mida kujutab endast kokkupuude kiiritusega arstlike uuringute käigus, sealhulgas näiteks mammogrammide kasutamisel. Enamik arste aga soovitab endiselt naistele vähi ennetamise vahendiks iga-aastaseid mammogramme.

Ilmselt ei valmista see kellelegi üllatust, arvestades tõsiasja, et Ameerika Vähiliidul – ühel mammogrammide kasutamise suurimal eestvõitlejal – on tihedad rahalised sidemed mammograafiavarustust valmistavate firmadega. Selle majandusliku erapoolikuse tõttu toetavad nad edasi mammograafia kasutamist, olgugi et see on ilmselgelt üks rinnavähi tekke põhjustest…

Hiljutises Word Wire’i pressiteates kirjutati järgmist: “Doktorid Epstein ja Bertell hoiatavad, et rutiinse mammograafiaga kaasneb äramärkimata suur hulk kiiritust. Naine, kes järgib praegu kehtivaid suuniseid menopausieelse arstliku kontrolli kohta, kogeb kümne aasta jooksul kokku 5 raadi jagu kiiritust.
See hulk on samaväärne kiiritusega, millega puutus kokku Hiroshimale või Nagasakile heidetud aatomipommi epitsentrist ühe miili kaugusel seisnud jaapanlanna.”

Alternatiiviks mammograafile on näiteks termograafiline rinnavähi sõeluuring, mis mõõdab keha infrapunase kuumuse abil kiirguse taset ja teisendab selle informatsiooni anatoomilisteks kujutisteks.
Termograafia ei kasuta mehhaanilist survet ega ioniseerivat kiirgust ning suudab avastada märke rinnavähist kuni kümme aastat varem kui mammograafia või füüsiline läbivaatus – isegi enne kasvaja algset moodustumist.
See on võimalik tänu sellele, et termograafia suudab kujutada angiogeneesi varajast staadiumit. Angiogenees tähendab vähirakkude otsese verevarustuse moodustumist, mis on vajalik samm suure kasvaja tekkeks.

Vähivastase sõja võitmine on lihtsam, kui arvata võiks
Vähki haigestumise ohu silmanähtavaks vähendamiseks on palju sellist, mida võid juba praegu ära teha. Isegi konservatiivse Ameerika Vähiliidu andmetel on tervelt kolmandik vähi põhjustatud surmadest seotud kehva toitumise, füüsilise aktiivsuse puudumise ja ülekaalulisusega. Elustiili tervislikumaks muutmine on seega üks tähtsamaid vahendeid, mille abil end vähi eest kaitsta.

Loe täispikka artiklit portaalist Alkeemia.ee.

Toimetas Mariann Joonas