D-vitamiini vajalikkus inimese organismile ei ole enam ammu uudiseks. Selle puudusega on seostatud tänaseks rohkem kui 70 erinevat haigust ning uuringud on näidanud, et D-vitamiini puudus on riskitegur ka toiduallergiate tekkeks. Melbourne’i ülikooli teadlased leidsid, et lastel, kelle organismi D-vitamiini tase on madal, esines suurema tõenäosusega erinevaid toiduallergiaid.

Teadlased testisid 5276 ühe aasta vanust last toiduallergiate osas. Nahatesti abil uuriti allergiat maapähklite, munade, seesami, lehmapiima ja krevettide vastu. Samuti uuriti vereanalüüse 577 lapselt, kellest 418-l oli toiduallergia või -tundlikkus.

Leiti, et D-vitamiini puudusega lastel esines 10 korda suurema tõenäosusega erinevaid toiduallergiaid. Uuringu kokkuvõttes toodi välja, et D-vitamiin võib esimesel elusaastal olla väga oluline toiduallergiate eest kaitsev faktor.

See ei ole sugugi esimene kord, kui D-vitamiini toimet toiduallergiate ennetajana on välja toodud. 2010. aastal avaldatud uuringutulemustes leiti, et D-vitamiin aitab toetada immuunsüsteemi ning sellega seoses vähendada toiduallergiate tekke riski. 2001. aastal avaldatud uuringus, milles vaadeldi 17 280 inimest erinevatest Euroopa riikidest, leiti, et Põhja-Euroopa riikides oli toiduallergiate esinemissagedus oluliselt kõrgem kui Lõuna-Euroopas.

Põhja-Ameerikas analüüsiti toiduallergia tõttu erakorralise meditsiini osakonda pöördunute hulka ning leiti, et lõunaosariikides oli see number oluliselt väiksem. Bostoni kliinik, mis oli keskendunud toiduallergiate uurimisele, tuvastas, et allergiliste laste hulgas oli 41% sündinud kevadel või suvel ning 59% olid sündinud sügisel või talvel. Arvati, et selle põhjuseks võib olla sünnijärgne kokkupuude UVB-kiirgusega ning selle tagajärjel organismis sünteesitav D-vitamiin.

Kuidas D-vitamiini saada?

Hirm päikese ja nahavähi ees on tekitanud olukorra, kus D-vitamiini puudus on suurendanud toiduallergiate ja teiste terviseprobleemide plahvatusliku suurenemise. Kuid ära haara kohe esimese asjana vitamiinipurgi järele – sünteetiliste vitamiinide puhul võib vahel olla kahju suurem kui kasu. Kõige kehaomasem D-vitamiin on see, mida päikesevalguse käes nahas sünteesitakse.

Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis on toidulisandite võtmisel oht seda üle tarbida ning nagu iga vitamiini puhul, on ületarbimine sama kahjulik kui vitamiinipuudus. Eelkõige püüa viibida päikese käes, kuid väldi päikesepõletuse teket, valides sellise päevaaja, mil saad viibida päikese käes ilma kaitsekreemi kasutamata.

Suvisel ajal peaks vajaliku D-vitamiini tekkeks piisama 2–3 korda nädalas vähemalt 20 minutit näo ja käsivarte päevitamisest ilma päikesekaitsekreemita. UVB-kiirgus aitab nahas D-vitamiini sünteesida, UVA-kiired ei tee seda. Pimedamal ajal saab enda D-vitamiini varusid täiendada toidu abil. Head D-vitamiini allikad on tursamaksõli, nisuidud, nisuvõrsed, magusad kartulid, alfalfa, fenegriik ehk trigonella, avokaado, loomsetest toiduainetest maks, rasvane kala, munakollane, kalamaksaõli. Tänapäeval ei soovitata enam süüa siseelundeid, sh maksa, kuna sinna ladestuvad ka mitmesugused mürkained.

Vananedes väheneb organismi võime ise D-vitamiini toota, sellepärast on soovitav siis tarvitada toiduks rohkem D-vitamiinirikkaid toiduaineid. Väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest on päevalilleseemned. Peale selle leidub seemnetes ka B-kompleksi vitamiine, mineraale ja karotiini. Viimane mõjub hästi silmadele. Lill ise hoolitseb D-vitamiini rohkuse eest oma õit pidevalt päikese poole pöörates. Nagu magnetiseeritud päikesekiirte poolt, jälgib ta selle teekonda taevavõlvil.

Allikad: Green Med Info, Terviseleht, Toitumine.ee

Pilt: imsports.wsu.edu

Toimetas Katrin Suik