Foto: kie-ker/ Pixabay

Lääne meditsiinis ei tunnistata sageli terviklike toiduainete raviomadusi. Selle asemel viiakse läbi lõputuid katseid, püüdes identifitseerida, isoleerida ja ekstraheerida toiduainetest nende aktiivseid komponente ning neid süstla või tableti kujul manustatavateks muuta. Harvardi ülikooli ja California ülikooli Davise allüksuse (UCD) teadlaste uuring toetab aga ideed, et tervik on palju enamat kui selle osade summa.

Teadlased analüüsisid kõiki uuringuid, milles käsitletakse tomatite ja lükopeeni toimet südame-veresoonkonna haiguste puhul. Tomatites sisalduva lükopeeni mõju südame-veresoonkonna haiguste vähendamiseks on uuritud juba pikka aega ning epidemioloogiliste uuringute põhjal on see seos tõestust leidnud. Mida enam on menüüs tomateid, seda kõrgem on veres mõõdetud lükopeeni tase. Harvardi ja UCD teadlased püstitasid küsimuse, kas lükopeeni võtmine toidulisandi kujul on südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel tõhusam kui tomatite söömine.

Kaitseb veresooni ja ennetab LDL kolesterooli teket

Kõigepealt uuriti, milline on tomatite ja lükopeeni toidulisandi mõju oksüdeerunud LDL kolesterooli tasemele. Leiti, et tomatid on LDL kolesterooli tekke ennetamisel veidi tõhusamad. Samuti leiti mõned uuringud, mis tõestasid n-ö “hea” HDL kolesterooli taseme paranemist tomatite ja lükopeeni tarbimise järel.

Tomatites on aga lisaks lükopeenile ka teisi tõhusaid antioksüdante ning on enam tõendusmaterjali selle kohta, et nende söömine aitab vähendada nii rasvarakkude, valkude kui ka DNA kahjustumist oksüdatiivse stressi tagajärjel. On leitud isegi, et lükopeen on veresoonte funktsiooni parandamisel tõhusam kui statiinid.

Ainuke valdkond, milles toidulisandina võetud lükopeen näitas statistiliselt veidi paremaid tulemusi kui tomatid, oli vererõhu alandamine. See eelis on aga seatud kahtluse alla, kuna  tomatites on lisaks lükopeenile ka mitmeid teisi tervislikke vererõhku toetavaid aineid, nagu näiteks kaalium ja kiudained. Lisaks sisadub neis ohtralt C- ja A-vitamiine, beeta-karoteeni ja luteiini.

Seega on tomatite söömine südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel igal juhul eelistatud lükopeeni toidulisandi võtmisele.

Eelista kodus kasvanud tomatit

Terviklike toiduainete eelis nendest valmistatud toidulisandite ees on loogiline väga mitmes mõttes. Lisaks erinevate fütotoitainete sisaldusele on need looduslikus vormis sageli paremini imenduvad kui tableti kujul. Tomat on lääneliku dieedi puhul kõige sagedamini tarbitav kõrge lükopeeni sisaldusega toiduaine, kuid lisaks sellele sisaldavad lükopeeni näiteks ka guaavid, arbuus, punane greip, papaia, punane paprika, spargel, punane peakapsas, mango ja porgandid.

Lisaks südame-veresoonkonna tervise toetamisele aitab lükopeen kaitsta ka mitmete vähivormide vastu, sealhulgas eesnäärme-, rinna-, emaka-, maksa-, kopsu- ja soolestikuvähi vastu. Lükopeenirohkete köögiviljade tarbimine aitab kaitsta nahka liigse päikesekiirguse tekitatava kahju vastu, aidates taastada juba tekkinud kahjustusi.

Valdavalt on köögiviljades leiduvad kasulikud aktiivained kõige paremad töötlemata kujul, kuid tomatite puhul aitab nende küpsetamine ja rasvaine lisamine parandada lükopeeni bio-kättesaadavust. Ettevaatlik tasub olla vaid neil, kes on maavitsaliste (tomat, kartul, baklažaan) perekonna taimede vastu tundlikud. Ning loomulikult tasub alati võimalusel eelistada mahetomateid või kasvatada ise. Kodus kasvuhoones või isegi aknalaual potis kasvanud tomatid on mitu korda maitsvamad ja toitainete poolest rikkamad ning taimede eest hoolitsemine on omakorda stressi vähendava toimega.

Allikad: GreenMedInfo 1, GreenMedInfo 2, Advances in Nutrition

Artikkel ilmus Telegramis esmalt märtsis 2015.

Toimetas Katrin Suik