Põllumajandus võtab meeletu kiirusega üha enam maad enda alla ja tundub, et GMO-de pealetungi ei suuda mitte miski enam peatada. Uus trend juurviljakasvatuses on skorpionimürgiga GM-kapsas. Kuigi põllumajandusspetsialistid väidavad, et see on ohutu ja vähendab pestitsiidide kasutamist, räägivad ajalugu ja loogika teist keelt.

Poelettidele võib peagi ilmuda geneetiliselt muundatud kapsas, mis on täis skorpionimürki ja kõigil on võimalus seda endale sisse süüa. Väidetavalt on selliselt muundatud kapsa kasvatamisel vaja kasutada vähem pestitsiide ja see olevat täiesti ohutu. Kuid põhjalikud uuringud on näidanud, et kumbki neist väidetest ei ole paraku tõsi.

Esimest korda katsetati skorpionimürki pestitsiidide tootmisel juba 1994. aastal. Teadlased, kes uudset putukamürki taimedele pihustasid, kandsid kogu keha katvat kostüümi, mis kaitses neid selle „kahjutu“ mürgi eest. Kuidas peaksid inimesed uskuma, et see mürk on ohutu, kui selle arendajad ise sellesse ei uskunud? Katse juht professor David Bishop kinnitas, et katse oli täiesti ohutu, kuigi ta ise oli samal ajal puhkusel ja ei viibinud katse toimumise ajal kohalgi.

Skorpioni (Androctonus australus hector) geenid, mida kasutatakse selle putukatõrjevahendi tootmisel, sisestatakse kapsa geenidesse. Selliseid kapsaid tahetakse hakata kasvatama üleüldiseks tarbimiseks. USA toidu- ja ravimiameti (FDA) ajalugu geneetiliselt parendatud seemnete tunnustamise suhtes näitab, et GMO-toodete pääsemine supermarketite letile läheb üsna hõlpsalt.

Väited skorpionimürgiga GM-kapsa kasvatamise plusside kohta

1. See vähendab pestitsiidide kasutamist.

Esmapilgul loogiline väide on petlik – kuigi putukamürke pihustatakse taimedele vähem, sisaldavad need nüüd mürke igas oma rakus ja need satuvad paratamatult ka inimese organismi. Seega, keskkonna asemel saab inimorganismidest putukamürkide valamu.

2. See on täiesti ohutu.

Kas ikka on? Ohutust põhjendatakse kahe faktiga.

1. Skorpionimürki on muudetud nii, et see ei kahjustaks inimorganismi.

See ei ole päris õige. Tootjad on välja valinud osa genoomist (AAiT), mis kodeerib mürkaineid ja teadaolevalt on AAiT mürgine putukatele.

2. On läbiviidud uuring, mille eesmärk on näidata, et skorpionimürki sisaldav kapsas ei kahjusta inimorganismi.

Aga seda katset ei viidud läbi elus inimestega ega ka tervete elus rakkudega. Seda testiti MCF-7 rinnavähi rakkudel, mis ei ole just tavapärased inimese rakud.

Kas GM-kapsad aitaksid kaasa kahjurite leviku peatamisel?

Kahjurite leviku tõkestamine ongi see põhjus, miks põllumehed tahaksid GM-kapsaid kasvatada. Uuringu kohaselt on AAiT mürgine putukatele, aga selle toksilisus on oluliselt väiksem suukaudsel manustamisel. Uuringu autorid kirjutasid: „Madal mürgisus (LC50 – surmav kontsentratsioon 18,4 μM) registreeriti kunstliku dieedi ühendamise analüüsil, kus putukad tarbisid mürke sissesöötmise teel. Me pakume, et see võib olla tingitud mürkide lagunemise tõttu seedimisel.“

LD50 (keskmine surmav annus) – punkt, kus 50% putukatest hukkub – oli registreeritud ainult 0,13 μM juures, kui AAiT-i oli vahetult enne rakendatud. Uurijad avastasid erinevuse kahes suurusjärgus, kui mürk oli vahetult rakendatud, mitte sisse söödetud. See on suur erinevus, mis viitab sellele, et skorpionimürk ei ole nii tõhus taimede puhul, sest putukad neelavad selle alla. Seega, suure tõenäosusega kasutatakse pestitsiidide pihustamist edasi.

Kas see mõjutab GM-kapsa seemnete ostjaid? Seda on raske öelda, aga selliste toodete ajalugu on näidanud, et ostjad kipuvad võtma tootjate väiteid puhta kullana. Samas aga pole saagikus GM-seemneid kasutades oluliselt parem ja aja jooksul tulemused halvenevad. Näiteks üheks tuntumaks umbrohumürgiks on glüfosaat (Roundup) ja veidi hiljem arendati välja ka geneetiliselt muundatud seemned, mis on glüfosaadi suhtes resistentsed (Roundup Ready). Sellistest seemnetest kasvanud „super-umbrohi“ ei ole vastupidav üksnes glüfosaadile, vaid kasvab palju suuremaks ja märksa kiiremini kui tavaline umbrohi.

Geneetiliselt muundatud seemnetega võivad kaasneda ka lisaprotokollid, mis võtavad ostjatelt ära võimaluse osta tavalisi seemneid ja põllumehed võivad sattuda olukorda, kus nad ei saa osta enam muud kui GM-seemneid. Jääb üle vaid loota, ei põllumehed ei satu enam nii kergesti GMO-de ohtlikku võrku.

Allikad: Gaia Health, Infowars, RINF

Foto: www.ianmolabrat.com

Tõlkis Doris Helina Fjuk