Üha enam lisavad teaduslikud uuringud viiteid sellele, et koroonavaktsiini mõju väheneb iga täiendussüstiga – nüüdseks on seda kinnitanud paljud eksperdid. Teisest küljest on korduva vaktsineerimise kõrvalmõjude kohta suhteliselt vähe teada, kuna pikaajalisi ja laiapõhjalisi uuringuid ju selles küsimuses praegu ei ole. Nakkushaiguste spetsialisti Andrew Badley juhitav Rochesteri (USA) Mayo kliiniku uurimisrühm avaldas hiljuti uuringu, milles hinnati Mayo Clinic Enterprise’i haiglate 47 999 patsiendi andmeid. Selle uuringu üks olulisemaid leide on see, et pärast korduvat vaktsineerimist ei suurene tõenäoliselt raskete kõrvaltoimete (nt südamelihase põletik või perikardiit ehk südamepauna põletik) tõenäosus võrreldes kahe esimese vaktsineerimisega, kuid 3. süst ehk tõhustusdoos on tekitanud nn kroonilise Covidi püsivate kergete kõrvalnähtude näol, nagu näiteks iiveldus, peavalud, väsimus või kõhulahtisus.

Pärast teist vaktsineerimist kaebas umbes 20 protsenti vähem uuringus osalejaid väiksemate kõrvaltoimete üle kui pärast tõhustusdoosiga vaktsineerimist. See on organismi ebatüüpiline immuunreaktsioon, kuna iga järgneva vaktsineerimisega peaksid kõrvaltoimed ilmnema harvemini.

Tavaliste vaktsiinide puhul tunneb organism korduval vaktsineerimisel antigeeni kiiresti ära, kuna immuunsüsteemil on varasemate vaktsineerimistega saadud vastavad antikehad ja ta on õpetatud selle patogeeniga toime tulema. Tõhustusdooside puhul aga tundub nüüd, et antikehi on organismis järel vaid väike hulk, nii et immuunsüsteem peab alustama “uuesti otsast peale”.

Käesoleva uuringu kokkuvõttes toovad uuringu autorid välja järgmised seisukohad.

Kõrvaltoimeteta vaktsineerimise väide on ümber lükatud

Praeguseks on koroonavaktsiinide kõrvalmõjudest üksikasjalikult kirjutatud. Muu hulgas on ümber lükatud nn staararstidest ja esijolleritest koroonaekspertide levitatud narratiiv “kõrvalmõjudeta vaktsineerimisest” ja teadlased tunnistavad aina kasvavat trendi vaktsineerimise kõrvalmõjude osas.

Paljud perearstid ja haigekassad üle maailma on möönnud, et teateid vaktsiinikahjustustest on vähe, sest arstidel lihtsalt pole aega tegeleda protseduuridega, mille eest neile palka ei maksta. Lisaks on keeruline tuvastada, mis täpsemalt mõne tervisehäda esile kutsub.

Loomulikult mängib siinjuures rolli ka hirm oma eksimuse ülestunnistamise osas – kaks aastat on ju üheskoos kindlalt väidetud, et vaktsiinid on ohutud. Ka ei kipu vaktsiinidesse uskujad endale tunnistama, et tegid vale otsuse.

Paljud vaktsiini saanud on koroonaajal n-ö antivaktsereid mõnitanud ja sildistanud, kui nüüd aga oled ise vaktsiinikahjustuse saanud, siis võib olla raske endale tunnistada, et tegelikult eksiti ise.

Mõned siiski julgevad oma vaktsiinikahjustustest rääkida.

Osana oma uuringust teatasid Mayo kliiniku teadlased järgmistest kergetest kõrvaltoimetest oma katsealustel pärast korduvat vaktsineerimist.

Väsimus: 2360 inimest = 4,92 protsenti (pärast teist vaktsineerimist: 995 inimest = 2,07 protsenti)

Iiveldus: 1259 inimest = 2,62 protsenti (979 inimest = 2,04 protsenti)

Peavalud: 1185 inimest = 2,47 protsenti (992 inimest = 2,07 protsenti)

Liigesevalu: 1019 inimest = 2,12 protsenti (816 inimest = 1,70 protsenti)

Lihasvalu: 956 inimest = 1,99 protsenti (784 inimest = 1,63 protsenti)

Kõhulahtisus: 817 inimest = 1,70 protsenti (595 inimest = 1,24 protsenti)

Palavik: 533 inimest = 1,11 protsenti (391 inimest = 0,81 protsenti)

Oksendamine: 528 inimest = 1,10 protsenti (385 inimest = 0,80 protsenti)

Külmavärinad: 224 inimest = 0,47 protsenti (175 inimest = 0,36 protsenti)

38 094 katsealust (= 79,4 protsenti) olid saanud vaktsiini firmalt BioNTech/Pfizer ja 9905 katsealust Modernalt. Keskmine vanus Biontechi rühmas oli 67,4 aastat (52,5 kuni 67,5 aastat), Moderna rühmas 67,7 aastat (59,5 kuni 73,9 aastat). Biontechi rühmas oli 57,3 protsenti (21 835 katsealust) naisi, Moderna rühmas 51,5 protsenti (5099 katsealust).

Eriti silmatorkav on see, et uuringus osalejate poolt pärast kolmandat vaktsineerimist teatatud kergete kõrvaltoimete arv võrreldes teise koroonavastase doosiga suurenes eranditult kõigis uuritud rühmades.

Nüüd võib vastu vaielda, et ülalkirjeldatud sümptomid võivad ilmneda ka seoses teiste vaktsineerimistega või hoopis muudel põhjustel. Oluline erinevus seisneb aga selles, et koroonavastase korduvvaktsineerimisega täheldati kergete kõrvaltoimete sagenemist, kuigi aastakümnete jooksul katsetatud vaktsiinidega saadud kogemuste põhjal võinuks oodata nende vähenemist.

Koroonasurmade juhtumite keskmine vanus kõikjal maailmas on umbes sama mis riigi elanike keskmine vanus. Samuti on 99%-l COVID-isse surnutest olnud kaasuvad haigused.

Eelkirjeldatud uuringu tulemuste ja eelkõige infopuuduse taustal pikaajaliste mõjude kohta inimorganismile ja eriti inimese immuunsüsteemile tuleb tõsiselt kahtluse alla seada uute koroonavastaste vaktsineerimiste kasulikkus täiesti uute vaktsiinidega.

Allikas ja fotod: reitschuster.de

Tõlkis Hando Tõnumaa