Foto: Pixabay / PublicDomainPictures

Meditsiinimaailm on hämmingus: alla 50-aastastel inimestel, kes on COVID-19 vastu vaktsineeritud, diagnoositakse üha sagedamini agressiivne vähivorm. Arstid avastavad alla 50-aastastel inimestel vähijuhtumite “üllatusväärse tõusu”, mis erineb bioloogilistest vähijuhtudest, mis tavaliselt esinevad vanematel inimestel.

Osa arste arvab, et üha kasvav kiiresti arenevasse vähki haigestumine on tingitud pikaajalistest teguritest nagu suhkrurikaste jookide tarbimine, üldised elustiiliharjumused ja unehäired. Teised aga usuvad, et vähijuhtumite sagenemist mõjutavad hoopis hiljuti kasutusele võetud mRNA COVID-19 vaktsiinid.

Osa arste põhjendab nn turbovähi teket Covid-19 “vaktsiinidega”

Kuigi terminil turbovähk puudub ametlik meditsiiniline määratlus, kasutatakse seda tavaliselt ravile allumatutele agressiivsetele ja kiiresti tekkivatele vähivormidele viitamiseks. Need esinevad peamiselt noortel inimestel ja avalduvad sageli kaugelearenenud metastaasidega, mis võivad kiiresti lõppeda surmaga.

Kui onkoloogid näevad 2022. aasta lõpus ajakirjas “Nature” avaldatud ülevaates, et praegune elustiil – sealhulgas rasvumine, kiirtoidu tarbimine ja keskkond – on alla 50-aastaste inimeste vähijuhtumite sagenemise põhjuseks, siis mõnel arstil on teistsugune seisukoht ja oletus.

„See, mida me siin näeme, on vähkkasvajad, mille kasvumustrid ja käitumine on täiesti ebatüüpilised […] Turbovähk on midagi, mis võib tekkida ootamatult ja kõikjal, kuigi seda varem polnud,” kommenteeris patoloog ja Cole Diagnosticsi tegevjuht Ryan Cole intervjuus EpochTV saatele American Thought Leaders.

Dr Cole ütles, et esimest korda märkas ta teatud vähitüüpide sagenemist pärast COVID-19 vaktsiini manustamist 2020. aasta detsembris ja usub, et teadlased hakkavad mõistma, kuidas seda tüüpi vähkkasvajad tekivad.

“Arstid näevad oma igapäevases praktikas üha rohkem erinevaid vähitüüpe noorte patsientide hulgas, kus vähk on tavaliselt haruldane. Kuigi vähijuhtude sagenemist seostatakse üldjuhul sõeluuringute vahelejätmisega, teame, et siin ei saa see nii olla, sest noori tavaliselt ei kontrollita rutiinselt,“ ütles dr. Cole.

Uudsed mRNA COVID-19 vaktsineerimine ja vähk: uued teadmised 

Hiljuti ajakirjas Frontiers Oncology avaldatud Belgia uuringus tutvustasid teadlased esimest pahaloomulise lümfoomi juhtumit hiirtel pärast COVID-19 mRNA vaktsineerimist.

Kaks päeva pärast Pfizeri COVID-19 vaktsiini kordusannuse saamist suri ootamatult üks hiirtest 14-st. 14-nädalase looma lahkamisel leiti tema maksas, neerudes, põrnas, südames ja kopsudes liiga suured elundid ja lümfivähk. Kuigi otsese seose kindlaksmääramine on keeruline, rõhutavad autorid, et nende tulemused “toetavad varasemaid kliinilisi teateid pahaloomulise lümfoomi tekke kohta pärast uudse mRNA COVID-19 vaktsiini manustamist”.

2023. aasta jaanuaris ajakirjas Medicina avaldatud artiklis tutvustasid teadlased juhtumit 66-aastasest mehest, kellel tekkisid lümfisõlmede paistetus kümme päeva pärast kolmanda Pfizeri annuse saamist. Pärast põhjalikku uurimist diagnoositi patsiendil 2. staadiumi mitte-Hodgkini lümfoom (NHL). Kirjanduse ülevaade tuvastas veel kaheksa NHL-i juhtumit, mis tekkisid vahetult pärast COVID-19 vaktsineerimist. Neist lümfoomidest viis tekkis pärast Pfizeri vaktsiini, üks pärast AstraZeneca vaktsiini, üks pärast Johnson & Johnsoni vaktsiini ja üks pärast Moderna vaktsiini manustamist.

2023. aasta augustis Euroopa Akadeemia dermatoloogia ja venereoloogia ajakirja toimetajale saadetud kirjas teatasid arstid kahest patsiendist, kellel tekkis pärast Pfizeri COVID-19 vaktsiini saamist eri tüüpi vähk, mida nimetatakse difuusseks suurteks B-rakkude lümfoomideks. Haigus ilmnes kõigepealt paistes lümfisõlmede kaudu.

Uuringu autorid märkisid, et difuusne suurte B-rakkude lümfoom “võib pärast Pfizeri COVID-19 vaktsiini manustamist kiiresti kasvada” ja kutsusid dermatolooge üles jälgima, kas süstekoha lähedal esineb lümfisõlmede paistetust või tükke.

Aasta pärast Covid-vaktsineerimise algust avaldasid teadlased ajakirjas Journal of the American Medical Association (JAMA) juhtumiaruande enne terve 39-aastase naise kohta, kellel diagnoositi pärast Pfizeri „vaktsiiniga“ süstimist “vaktsiiniga seotud reaktiivne lümfadenopaatia”. Kuus kuud hiljem diagnoositi tal invasiivne rinnavähk paremal rinnal – kehapoolel, kus ta oli saanud vaktsiini ja märkas lümfisõlmede turset.

Paistes lümfisõlmed: “mittetõsine” kõrvalmõju?

Lümfisõlmede turset, st lümfadenopaatiat, peetakse COVID-19 vaktsineerimise tavaliseks kõrvalnähuks ja seda täheldatakse pärast immuniseerimist mRNA COVID-19 vaktsiinidega sagedamini kui teiste vaktsiinidega.

USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) tervishoiutöötajatele mõeldud teabematerjalides mainitakse lümfadenopaatiat ehk lümfisõlmede suurenemist kui Moderna ja Pfizeri ühe- ja kahevalentse COVID-19 vaktsiini “mittetõsist” kõrvalmõju. Vaatamata sellele ei ole ravimifirmad ega USA regulaatorid uurinud, kas vaktsiinist põhjustatud lümfadenopaatia ja vähi tekke vahel on seos.

Turbovähi võimalikud põhjused

Täpne mehhanism, mis viib turbovähi tekkeni, pole veel teada. Samuti on ebaselge, kas nende vähivormide eest vastutab üks mehhanism või mitmesugused mehhanismid, ütles dr William Makis, onkoloog, vähiuurija ja tuumameditsiini radioloogia spetsialist, e-kirjas ajalehele The Epoch Times.

Dr Makis loetles mitu hüpoteesi, mis tema arvates võiksid selgitada, kuidas mRNA COVID-19 vaktsiinid võivad põhjustada turbovähki:

1. Praegu kasutusel olevad mRNA COVID-19 vaktsiinid sisaldavad spetsiaalset tüüpi mRNA-d, mida nimetatakse pseudouridiiniga modifitseeritud mRNA-ks. See konkreetne mRNA võib häirida teatud oluliste valkude toimimist meie loomulikus kaitsesüsteemis, immuunsüsteemis. Need valgud mängivad olulist rolli vähirakkude äratundmisel ja nende vastu võitlemisel. Seega aitavad need vältida kasvajate teket ja kasvu. Kui aga modifitseeritud mRNA kahjustab nende valkude aktiivsust, ei pruugi need olla oma kaitsefunktsioonis nii tõhusad.
2. Vaktsiinid võivad muuta T-rakkude suhtlemist ja toimimist. See võib mõjutada olulist ainet, 1. tüüpi interferooni, ja seega nõrgendada organismi võimet jälgida vähki. T-rakud on teatud tüüpi valged verelibled, mis mängivad immuunsüsteemis olulist rolli, aidates ära hoida vähki. Uuringud näitavad, et mitmekordne vaktsineerimine võib suurendada spetsiifilise antikeha, IgG4, kogust organismis. See võib põhjustada T-rakkude ja interferoonide pärssimist ja vähendada organismi võimet vähki kontrollida.
3. IgG4 antikeha muutmine korduva mRNA vaktsineerimisega võib indutseerida tolerantsust terava valgu suhtes ning kahjustada IgG1 ja IgG3 antikehade tootmist ja vähi jälgimist.
4. Ogavalk, mida organism toodab pärast mRNA-ga vaktsineerimist COVID-19 vastu, võib häirida olulisi tuumori supresseerivaid valke, nagu P53, BRCA1 ja kahte kasvaja supressorgeeni.
5. Ogavalk võib häirida DNA parandamise mehhanisme.
6. COVID-19 vaktsiinide RNA-d saab ümber tõlkida ja integreerida inimese genoomi.
7. Pfizeri ja Moderna vaktsiini viaalides on tuvastatud saastumine SARS-CoV-2 ogavalku sisaldava plasmiidse DNA-ga. See võib integreeruda inimese genoomi.
8. Värske raporti kohaselt võib nn ahvirõugete 40 (SV40) esinemine DNA-s, mida leiti mitmes uuritud Pfizeri mRNA vaktsiini viaalis, põhjustada vähki. Eriti mõjutatud oleks mitte-Hodgkini lümfoom ja teised lümfoomid, nagu on juba juhtunud SV40-ga saastunud lastehalvatuse vaktsiinide puhul.
9. mRNA-põhised vaktsiinid võivad vallandada onkogeeni vabanemise. Nende hulka kuuluvad OncomiR-id ehk mikroRNA-d, mis soodustavad või inhibeerivad vähi arengut ja osalevad vähi bioloogilistes protsessides nagu rakkude jagunemine, metastaasid, uute veresoonte moodustumine, resistentsus keemiaravi suhtes ja immuunsüsteemi põgenemine.

Vaja on edasisi uuringuid

„Olen veendunud, et hädasti on vaja uurida turbovähi põhimehhanisme. Praegu ei ole onkoloogidel turbovähiga patsientidele ravivõimalusi ja tavapärased vähiravid on minimaalsed või puuduvad,” ütles dr Makis The Epoch Timesile.

Farmaatsia-, farmakoloogia- ja eksperimentaalpatoloogiateadlane David Wiseman saatis ajalehele The Epoch Times e-kirja, et ei Comirnaty (Pfizeri COVID-19 vaktsiini) ega Moderna Spikevaxi potentsiaali vähki põhjustada ei ole hinnatud.

30. märtsil 2023 esitasid dr Wiseman ja veel neli teadlast 27-leheküljelise dokumendi USA riiklike akadeemiate komiteele, mis on ajutine komitee, mille ülesandeks on vaadata läbi COVID-19 vaktsiinidega seotud asjakohased kõrvalnähud.

Kasutades vaktsiini kõrvaltoimete teavitussüsteemi (VAERS) – Ameerika andmebaasi vaktsiini kõrvalmõjudest teatamiseks – leidsid dr Wiseman ja tema kaasautorid, et 14. detsembrist 2020 kuni 24. juulini 2023 oli COVID-19 vaktsiinidega seotud vähijuhtude arv võrreldes kõigi teiste vaktsiinidega alates 1990. aastast suurem.

Allikad: theepochtimes.com, epochtimes.de

Tõlkis Hando Tõnumaa