David Gutierrez kirjutab Natural Newsis, et nemad kinnitavad seda, mille suhtes on tervishoiutöötajatel ammu kahtlus olnud: nimelt, ajakirjas PLOS Medicine avaldatud uuring pakub tõendeid, et rasvumine põhjustab organismis D-vitamiini puudujääki. Artikli on eesti keelde tõlkinud Hingepeegel.

See suur uuring toimus Euroopa ja USA teadlaste koostööna ning seda rahastasid Ühendkuningriigi Südamefond (British Heart Foundation) ja Meditsiiniuuringute Nõukogu (UK Medical Research Council).

Paljud varasemad uuringud on leidnud vettpidava seose rasvumise ja D-vitamiini defitsiidi vahel. Tuginedes teadlastele, on see uuring esimene, mis on võimeline tõestama nende kahe seost ja kinnitab, et ülekaalulisus põhjustab D-vitamiini puudujääki ja mitte vastupidi.

Teadlased uurisid 21 eraldiseisvat uuringut, kokku koguti andmeid 42 024 täiskasvanud eurooplaselt, ja seda mitte ainult D-vitamiini taseme ja KMI (kehamassiindeksi) uurimiseks, vaid ka 12 eraldiseisvat geneetilist variatsiooni seotud KMI-ga ja neli geneetilist variatsiooni, mis on seotud D-vitamiini tasemega. Tugineti eelnenud geneetiliste variatsioonide uuringule, kus kõikidele osalejad eraldati ligilähedaste geneetiliste eelsoodumuste ja madala D-vitamiini taseme järgi.

Teadlased püstitasid hüpoteesi, et kui rasvumine on D-vitamiini defitsiidi põhjuseks, siis neil inimestel, kellel on kõrge geneetiline eelsoodumus rasvumisele, on tõenäoliselt madalam D-vitamiini tase. Kui aga tegemist on vastupidi, et D-vitamiini vaegus põhjustab rasvumist, siis geneetiline eelsoodumus D-vitamiini puudumisel peaks olema seotud suurema rasvumise hulgaga.

Kindlad tõendid ja põhjuslik seos

Kinnitades varasemate uuringute tulemusi, leidsid teadlased, et iga 1 kg/m² tõusu KMI kohta seostati 1,15% madalama D-vitamiini tasemega veres. Eraldi statistiline analüüs näitas 10% KMI tõusu korral 4,2% langust D-vitamiini tasemes veres. Kõiki statistilisi analüüse kontrolliti võimalike segavate tegurite suhtes.

Lisaks leidsid teadlased, et neil inimestel, kellel oli eelsoodumus rasvumisele, oli suurenenud KMI ja madalam D-vitamiini tase. Samal ajal neil inimestel, kellel oli geneetiline eelsoodumus D-vitamiini puudusele, neil oli tõepoolest veres madalam D-vitamiini tase, aga neil polnud suurem KMI kui vähem eelsoodumusega inimestel. Viimast leidu kinnitab ka 123 864 inimese geneetiline antropomeetriline iseloomustava tunnuse (GIANT) uuring. See viitab selgelt sellele, et ülekaalulisus on D-vitamiini defitsiidi põhjustaja, mitte vastupidi.

Teadlased kirjutavad: “Sekkumaks rahvastiku tasandil KMI vähendamiseks, on tulemuseks oodata ka D-vitamiini defitsiidi vähenemist.”

Minge välja jalutama

Kuigi teadlased on endiselt kindlad, miks ülekaalulisus põhjustab D-vitamiini defitsiiti, usuvad paljud, et kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis see võib muutuda liigse rasva ladestumise tõttu “lõksuks” ning ei sisene vereringesse. See aga ei tähenda seda, et rasvunud inimesed on D-vitamiini defitsiidi tõttu hukule määratud. Nagu kõik inimesed, ka rasvunud, saavad oma D-vitamiini taset veres ise parandada. Selleks tuleb suurendada D-vitamiini tarbimist toidust ja ka naha kaudu – rohkem päikese käes viibides (ilma päikesekaitsekreemideta). 20 minutit päevas on täiesti piisav aeg päikese käes viibimiseks ilma kaitsevahenditeta.

David Hasam märkis Inglismaa rahvusliku rasvumise foorumis, et mõned ühed ja samad elustiili muudatused võivad aidata võidelda nii rasvumise kui ka D-vitamiini puuduse vastu. Ta ütles: “Rasvumises mängivad rolli nii toit kui ka geneetika – kuid see uuring on meeldetuletuseks, et füüsilist aktiivsust nagu koeraga jalutamine või jooksmine päikese käes, ei tohiks unustada, sest see aitab kaasa nii kaalu alandamisele kui ka D-vitamiini tõstmisele veres.”

Kuna praegu on meil ilmad olnud lihtsalt imelised – rikkaliku päikesepaistega –, siis oleks patt jätta D-vitamiini varumine talveperioodiks kasutamata, sest ega muul ajal kui suvel meie kliimas me seda eriti koguda saagi. Tundub, et enamik teist seda ka teeb… Aga kindlasti ärge üle pingutage, päikest tuleb võtta ja nautida mõõdukalt ja mitte nahka ning ennast “tappes” ja praadides. Sest olgem ausad, ükski tänaval liikuv “grillkana” ei näe atraktiivne välja.

Soovitusi

* Veeda 20 minutit päikese käes ilma kaitsevahendita.

* Pärast 20 minutit tarvitada “kodukootud” päikesekaitsevahendit, aga selleks soovitame kasutada just looduslikke vahendeid.

* Päikese kätte minnes võta kindlasti kaasa vesi, et vältida dehüdreerumist ja päikesepistet.

* Kata pea räti või õhukese mütsiga – see hoiab ära päikesepiste ja peavalu tekke.

Allikas: Hingepeegel

Originaalartikkel: Natural News

Uuring: PubMed Health

Foto: smartypantsvitamins.com

Toimetas Ksenia Kask